Foto: Raul Mee/Metsa mõõtmistööd
Eesti metsade olukorrast ülevaate saamiseks igal aastal koostatava statistilise metsainventuuri (SMI) metoodika on üldjuhul nõuetekohane ja andmete kogumine käib rahvusvahelistelt tunnustatud viisil, selgub Tartu Ülikooli teadlaste analüüsist. Teadlased esitasid ka ettepanekuid, kuidas metsainventuuri veelgi täpsemaks ja selgemaks muuta. Muu hulgas soovitasid nad kasutada arvutustes rohkem mõõtmisandmeid ning täiendada hinnanguid satelliitidelt ja lennukitelt kogutud andmete abil.
„SMI metoodika on üldiselt usaldusväärne,“ kinnitas analüüsi projektijuht, emeriitprofessor Kalev Pärna. „Samas on loomulik, et kõigil sellega saadavatel tulemustel on oma veapiir.“
Analüüsi autorid soovitasid SMI koostamisel kaaluda metsatagavarast ülevaate saamiseks kasutatavate alaliste ja ajutiste mõõtmisalade ehk proovitükkide suuruste ühtlustamist. See lihtsustaks nii hindamist kui ka veaarvutust.
SMI andmete veaarvutuste praeguse metoodika hindas analüüs ülemäära lihtsustatuks ja pakkus välja uue lahendusskeemi, soovitades võtta eeskuju Soome kogemustest. Kalev Pärna sõnul on veaarvutus keeruline teema ja siin ideaalset lahendust pole. „Meie välja pakutud meetod hindab viga mõnevõrra üle, kuid teatav konservatiivsus on veahinnangu puhul parem kui liigne optimism,“ nentis Pärna. Ta lisas, et hinnanguid on võimalik saada täpsemaks, kui kasutada kaugseire andmeid ehk satelliidipilte ning lennukitel töötavate laserskannerite ehk LIDARitega kogutavaid andmeid.
Kalev Pärna selgitas, et analüüsi pearõhk oli SMIs kasutatava statistilise metoodika korrektsuse uurimisel. Samas pidasid teadlased silmas, et lisaks matemaatilistele aspektidele on olemas praktilised asjaolud, millest sõltub kogu süsteemi toimimine ja millega tuleb arvestada.
Analüüs juhib tähelepanu näiteks sellele, et proovitükke käib Eestis mõõtmas ainult kolm meeskonda ja see teeb tulemuse tundlikuks nende meeskondade võimalike iseärasuste suhtes. Töö autorid toovad võrdlusena esile, et nii Rootsis kui ka Soomes tegutseb üle 20 mõõtmismeeskonna. „Subjektiivsusest tulenevate hinnangunihete vastu aitab näiteks mõõtemeeskondade koolitus, veel ulatuslikum järelkontroll ja tagasiside,“ ütles Pärna. Soovitatav on ka omavahel vahetada meeskondi, kes alalisi ja ajutisi proovitükke mõõtmas käivad.
Analüüsi kokkuvõttes nendivad teadlased, et arvestades metsanduse olulist rolli Eesti majanduses, tuleks ka edaspidi pöörata suuremat tähelepanu SMI metoodilisele läbitöötlusele, kaasates selleks statistikateadlasi, nagu on tavaks Soomes ja Rootsis.
Analüüsi tellinud Keskkonnaministeerium on metsaosakonna nõuniku Leno Kuura kinnitusel teadlaste tööga rahul „Saime kindluse, et metsastatistika põhineb õigetel alustel,“ sõnas ta. „Samas aitab analüüs metsainventuuri koostaval Keskkonnaagentuuril selle metoodikat parandada ja täiustada. Selleks on teadlaste abi plaanis kasutada ka tulevikus.“
„Tartu Ülikooli matemaatikute tööst on meile kasu kolmel moel,“ tõdes metsastatistika üks koostajaist, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Madis Raudsaar. „Selles leidub nii praktilist nõu kui ka tulevikuvaadet, aga samas on uuring ajatu – see annab metsastatistika koostajaile võimaluse oma arvutusi uute nüansside lisandudes taas analüüsida.“
Keskkonnaministeerium tellis Tartu Ülikooli teadlastelt analüüsi, et saada selgust, kas Eesti metsastatistika on usaldusväärne ja põhineb õigetel alustel. Analüüsi koostasid Tartu Ülikooli matemaatilise statistika instituudi teadurid eesotsas emeriitprofessor Kalev Pärnaga. Veel kuulusid meeskonda kaasprofessorid Raul Kangro ja Märt Möls.
Analüüsi taustandmed
Projektimeeskond kasutas SMI seni kogutud andmeid ja ametlikke tööjuhendeid (arvutusmetoodiline juhend ning välitööde juhend). Töö käigus konsulteeriti SMI spetsialistidega Keskkonnaagentuurist ja osaleti SMI välitöödes. Teadusliku kirjanduse abil tutvuti teiste riikide teadlaste tööga riikliku metsinventeerimise vallas, seda eriti statistiliste meetodite osas. Projektimeeskonnal oli võimalus töö käigus kohtuda ning konsulteerida ka maailmas tipptasemel olevate Rootsi ja Soome metsastatistika ekspertidega (Bo Ranneby, Juha Heikkinen, Kari Korhonen, Annika Kangas jt). Nendes riikides on statistikud püsivalt kaasatud metsainventuuri metodoloogia arendusse.
Uuring on leitav siit.
