See langeb kokku päevaga, kui jõustuvad hiljuti riigikogus vastuvõetud kalapüügiseaduse muudatused, mis täpsustavad kehtivaid reegleid kutselise kalapüügi korraldamisel.

Mainitud kalapüügiseaduse muudatuste tulemusena tekib Eestis võimalus üle minna kohustuslikule elektroonilisele andmete esitamisele kaluri kalapüügiloa alusel toimuval kalapüügil. Samuti tekib võimalus 2023. aastast üle minna individuaalsetele lubatud saakidele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi korraldamisel.

See tähendab, et kui siiani püüdsid kõik kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele kehtestatud ühist lubatud saaki võidu ja kalaliigi ammendumisel peatas selle kalaliigi püügi maaeluminister, siis nüüd tekivad lubatud saagid eraldi kõigile kalapüügiettevõtetele iga kalaliigi koha, arvestades ettevõtetele ajaloolise püügiõiguse alusel vastavaks aastaks kehtestatud erinevate püügivahendite piirarve.

Muudatuse põhjenduseks märgiti seadusmuudatuse seletuskirjas, et kalapüüdjad saavad uue korra kohaselt ise valida aja kalapüügiks, kartmata, et nende lubatud saagid keegi kolmas enne neid välja püüab. Loodetavalt tuleb uue korra rakendamine kasuks ka kalavarudele tervikuna.

Põllumajandus- ja Toiduameti ülesannete hulka kuulub muu hulgas kutselise kalapüügi administreerimine: jaotame kutseliste püüdjate vahel aastasaake ja anname neile kalapüügilube. Kogume ka kalapüügiga seonduvaid andmeid kala püügi, lossimise, üleandmise, esmamüügi ja transpordi kohta.

Meie töö tulemusena saavad vajalikud institutsioonid ülevaate kutselise kalapüügi korraldamisest ja püügiandmetest, mis omakorda tagab kalavaru jätkusuutliku majandamise. Seisame kutselist kalapüüki korraldava institutsioonina selle eest, et kalavaru säiliks ja kalanduspäeva oleks asjakohane tähistada ka edaspidi.