Saime ühelt noormehelt abipalve, kes enne meid juba mitmeid mtüsid läbi oli käinud, keegi ei aita. Ei aita vald ja suure raha eest varjupaika surma saata ka süda ei lubanud. Läksime siis kohale vaatama, mis seisud on ja no sõnad kadusid mõneks ajaks. See hais nendes tubades oli tõesti siiani kõige hullem, mida oleme tundnud. Vanaema ja vanaisa ilmselgelt omaarust tahtsid head aga kokkuvõtteks on nad teinud nende kasside elu kohutavaks. Maja pööningul ühes toas oli 3 kassi. Ilma liivakasti ja igasugu pehme magamiskohata. Selle toa ees elas üksik kõuts, kelle tingimused ei olnud sugugi paremad. Õuepeal oli kokku 4 kassi ning 2 emast elavad aidas, kus on sama külm kui õues. Siinkohal paneb mõtlema, et need 4 kes õues olid, elasid paremini kui need, kes lukutaga. Infokohaselt on see kestnud 2 aastat.
Meie süda ei jäänud peale seal käimist rahulikuks ning paari päeva pärast, 8 märtsil läksime neid siis kokku korjama. Saime esimesel päeval peale 4 tundi proovimist kätte 7 kassi. Jätsime ööseks püügipuurid aita, et emased ka kätte saada aga kahjuks see ei ole siiani Ã