Koera või kassi eluiga võivad mõjutada mitmesugused tegurid: geneetika, kas lemmik on steriliseeritud või kastreeritud, ennetatav veterinaarabi, tõug, geograafiline paiknemine jne. Kuigi lemmiklooma eluiga ei ole võimalik ennustada, on palju ennetatavaid haigusi ja seisundeid, mis võivad mõjutada eluiga. Banfield Pet Hospital uuringu kõige olulisemad järeldused hõlmavad steriliseerimise ja kastreerimise mõju lemmiklooma elueale.

Steriliseeritud/kastreeritud kasside ja koerte keskmine eluiga on tõendatavalt pikem kui neutraliseerimata lemmikloomade eluiga. Banfield Pet Hospital analüüsis 2,2 miljonit koera ja 460 000 kassi. Uuringu tulemusel järeldati, et:

 kastreeritud koerad elavad 18% kauem kui kastreerimata;
 steriliseeritud koerad elavad 23% kauem kui steriliseerimata;
 steriliseeritud kassid elavad 39% kauem kui steriliseerimata;
 kastreeritud kassid elavad 62% kauem kui kastreerimata.

Millest võib see tuleneda?

 Emaste koerte ja kasside steriliseerimine välistab emaka- või munasarjavähi võimaluse ning vähendab oluliselt rinnavähi esinemissagedust. Kastreerimine aitab ära hoida munandivähi ja eesnäärme probleeme.
 Varjupaika jõudvad lemmikud loovutatakse pahatihti käitumisprobleemide pärast. Probleeme nagu märgistamine, sirtsutamine, põgenemine, isaste kasside kaklemine ja emaste kasside kräunumine, saab ennetada steriliseerimise või kastreerimisega.
 Steriliseerimata ja kastreerimata loomadel tekib tung minna hulkuma, mille tulemusel võib loom tõsiselt viga saada kakeldes teiste loomadega või jäädes auto alla.
 Steriliseerimata või kastreerimata lemmiku seiklusest võib sündida mitmekümnepealine kassikoloonia või järjekordne kutsikate pesakond, kellele otsitakse lootusetult sotsiaalmeedias peresid.

2017. aastal viidi Inglismaal läbi uuring, millega sooviti mõista, kas emased koerad elavad kauem kui isased. Uuringus selgus, et kõige rohkem looma eluiga ei mõjuta sugu vaid, kas lemmik on steriliseeritud või kastreeritud. Uuringuga saab tutvuda siin: https://bit.ly/3qts2qM