Foto: Pixabay.com

Keskkonnaagentuuril on valminud LIFE IP CleanEST projekti värske uuring, mille käigus kaardistati, kui palju pakuvad erinevaid looduse hüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid Ida- ja Lääne-Virumaa jõed, kui palju neid hüvesid tarbitakse või kui suur inimtegevuse surve neile avaldub.

Uuringusse oli kaasatud 12 vooluveekogu: Alajõgi, Erra, Kohtla, Kunda, Loobu, Pada, Purtse, Selja, Sõmeru ja Võsu jõgi ning Udriku ja Soolikaoja. Pikemate jõgede puhul tehti kaardistamist mitme lõigu kaupa. Ühtse metoodika alusel hinnati 17 erinevat looduse hüve.

„Tegemist on veekogudega, mille seisundi parandamisele on suunatud peamiselt LIFE IP CleanEST tegevused,“ selgitab valikut Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist, projekti ökosüsteemiteenuste teemajuht Marko Vainu. Ta lisab, et projekti lõppedes on eesmärgiks ökosüsteemiteenuste pakkumise ja tarbimise muutumine.

Hüved jagunesid uuringu käigus varustavateks, reguleerivateks ja kultuurilisteks. Näiteks hinnati jõgede kalavaru kutseliseks kalapüügiks, tööstuslikul otstarbel kasutatavat vett, hüdroenergiat, elupaikade säilitamist, vee puhastamist, liig- ja heitvee äravoolu tagamist, puhkevõimalusi, teaduslikku- ja õppeotstarbelist kasutamist, loodusliku sümbolite ning kaitsealuste liikide säilitamist.

Uuringust selgus, et summaarselt pakuvad erinevaid ökosüsteemiteenuseid enim Loobu jõe kesk- ja alamjooks ning Kunda jõe keskjooks ja kõige vähem Kohtla jõgi. Üksikute teenuste lõikes on Vainu sõnul pilt aga väga kirju. „Näiteks, kui elupaikade säilitamise teenust pakuvad olulisel määral nii Loobu kesk- ja alamjooks, Pada jõgi, Purtse ülemjooks, Selja alamjooks, Sõmeru jõgi, Kunda jõe ülem- ja keskjooks ning Erra jõgi, siis veepuhastamise teenuse pakkumisega on olukord hea ainult Kunda jõe keskjooksul,“ möönab ta.

Parimad jõed puhkuseks

Sama lõik pakub uuritud jõgedest ka kõige enam võimalusi aktiivseks puhkuseks, nagu veematkamine, maismaal matkamine ja suplemine. Passiivse puhkamise teenuseid, nagu jõe kaldal pikniku pidamine, veevoolu vaatamine sildadelt ja looduse vaatlemine pakub enim aga Võsu jõe alamjooks.

Marko Vainu märgib, et harrastuskalapüügi ja jahinduse võimalused on parimad Kunda keskjooksul, Loobu kesk- ja alamjooksul ning Pada ülem- ja keskjooksul. Loodusõppevõimalused on parimad aga Rakvere linnas asuva Soolikaoja ääres. Looduslikke sümboleid on enim seotud Loobu ülemjooksu ning Pada ülem- ja keskjooksuga.

Veel selgus, et varustavaid hüvesid, nagu kutseline kalapüük, veekasutus ja hüdroenergia, tarbitakse uuritud jõgedel vähe, kuid kultuuriliste hüvede tarbimine on mitmekesine, hindab Vainu.

Aktiivseks puhkamiseks kasutatakse kõige rohkem Kunda jõe keskjooksu ning Purtse jõge. Passiivseks puhkuseks enim kasutatav on Loobu kesk- ja alamjooks ning harrastuskalapüügiks ja jahinduseks Kunda keskjooks ning Loobu jõgi. Teaduslikult uurituimad on Purtse ja Kohtla jõed, põhjuseks nende reostatus. Loodusõppeks on kõige rohkem kasutatud Soolikaoja. „Soolikaoja on ka veekogu, kus avaldub veepuhastamise teenusele kõige suurem inimtegevuse surve,“ lisab Keskkonnaagentuuri elusloodusosakonna peaspetsialist.

Uuringu tulemuste põhjal saab tuvastada jõelõigud, kus looduse hüvede pakkumist tuleks esimeses järjekorras järele aidata. Projektis LIFE IP CleanEST ongi ette nähtud samasuguse põhjaliku kaardistuse läbiviimine ka 2024. ja 2028. aastal, et jälgida, kas või kuidas erinevad projekti tegevused veekogude ökosüsteemiteenustele mõju avaldavad.

Täpsemalt saab uuringu tulemustega tutvuda aruandes, mille leiab siit.

Ökosüsteemiteenuste kohta saab pikemalt lugeda siit.

LIFE IP CleanEST on 2018. aastal alguse saanud kümne aasta pikkune veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele.

Tutvu projektiga leheküljel lifecleanest.ee