Rooküla rahvas! Kelle ülisõbralik kiisuke plehku pani?

Fotod: Loomapäästegrupp

Harjumaale, Rookülasse ilmus mõned päevad tagasi vigastatud kass. Puges aga veranda alla peitu kuniks majaomanik Kaidi teda märkas. Heasüdamlik naine võttis ühendust Loomapäästegrupiga ja ühingu vabathtlik Mark Reisi toimetas valukannatava kiisu koheselt Loomade Kiirabi Kliinikusse.

Noor, isane kass oli väga sõbralik ja lõi isegi vägevalt nurru kui sai aru, et abi on tulemas. Igal korralikul loomal peab nimi olema ja arstid ristisid ta Roo’ks selle küla järgi kust ta leiti. Kahjuks kiipi polnud ja sestap ei saanud me omanikku otsima hakata. Ülevaatuse käigus selgus, et kiisul on vaagen puruks. Lisaks suur lahtine haav, mis väga käest läinud. Lihtsas keeles öelduna ulatus haav reiest-sabast kuni pärasoolde välja ja “jäägid” valgusid seetõttu nii nagu jumal juhatas ehk isegi sisemusse, mis tekitaski rämeda põletiku. Mõistagi oli ta otsast otsani parasiite ja usse täis. Väljavõte haigusloost:

“Leiti õuest, võimalik trauma umbes 4 päeva tagasi. Ühte tagumist käppa ei kasuta ja ei saa ka iseseisvalt tõusta, saba peal haav. Lamas pikuli, kui leiti, ise ei liigu. Parasiidid hüppasid välja. Kiipi pole. Pole urineerinud ega roojanud.

Opihaav korras, puhastatud. Temp 38.5. Tagaotsa neuro ülevaatus: VTJ korras, PTJ fleksor -2, süvavalu tundlikus -2, käpp sooe, veresuhkur käpast 7.2, kõrvast 7.0, patelaar ja tibialis cranialis -1. Päraku refleks olemas. PTJ seespoolt haavad.”

Operatsioon möödus edukalt ja kiisu talus narkoosi hästi. Kahjuks pidi ta loobuma oma sabast, aga arvestades asjaolusid pole see suurem asi kaotus. Järelravi toimub Loomapäästegrupi hoiukodus Elena Fjodorova juures. Naise sõnul on Roo äärmiselt tubli ja ülimalt sõbralik, mis annab tunnistust sellest, et ta on inimestega ka varasemalt kokku puutunud ning tänavakassiga nüüd küll tegu pole. Lühikokkuvõte:

“Kiisu magab. Pissib ja kakab, aga esialgu kontrollimatult enda alla. Korra küll käis liivakastis, aga ilmselt tänu valudele pole rohkem läinud. Mõlemad käpad on soojad ja veri käib läbi. Üks liigub, teist väga ei kasuta. Ussid tulevad välja, aga toidust endiselt loobub. Toidan süstlaga, aga vähemalt joob ise. Panen Billy Loomakliinikusse vaagna kontrolliks aja kinni.”

Roo pole sugugi esimene kiisu, kes sel kuul oma sabast pidi loobuma. Pildil olev väike põngerjas visati koos oma õdede ja vendadega Harjumaal Aespal vastu talve südametult kompostihunnikusse, kust head inimesed nad leidsid. Tänaseks on kõik kassihakatused omale juba kodud leidnud, aga kõige väetim neist jäi Loomapäästegrupi vabatahtliku Jana Aasmaa hoole alla. Nagu kord ja kohus viis naine ta kliinikusse ning nüüd juhtus midagi taolist, millega varem pole kokku puutunud – ülevaatuse käigus tühipalja puudutuse peale kukkus saba lihtsalt otsast ära. No sellist asja pole varem küll juhtunud! Ka tema pärast pole vaja teil rohkem muretseda, sest Jana kiindus paljukannatanud loomakesse sedavõrd, et ta jääbki nende pere juurde elama.

Hiljuti palusin annetusi Viljandimaalt leitud kass Deanale, kelle raviarveks kujunes 818.81. Tema kurba saatust panid tähele vaid viis inimest, kes ühtekokku annetasid 95 eurot. Aitäh Eveli, Marju, Siirika, Maarika ja Mari-Mai. Mnjah, kassid on vist tõesti selles riigis ää neetud ja piinlemisele-suremisele määratud!? Õukei ja hakkame siis tegelema liigirassismiga ning jätame metsloomad- ja -linnud koos kassidega abistamist väärivate elukate nimekirjast välja. Seda me loomulikult ei tee ja minus elab siiras lootus, et Eestis on piisavalt palju inimesi, kelle süda ka kassidele võimaluse andmise taktis lööb. Sestap proovin uuesti ja palun toetada ka Roo ravi, mille summa enne Billy loomakliinikusse minekut on juba 967.25. Tänud juba ette!