Foto: Erakogu
Kõige intensiivsem lindude pesitsusperiood on käes. Viimase paari kuu jooksul on minu käest küsitud palju kummalisi, ma ütleks isegi et pahatahtlikke küsimusi pesitsusrahu kohta. Näiteks, miks keskkonnaamet tahab kõik Eesti metsad hävitada? Miks keskkonnaamet soovib ka sel kevadel 80 000 linnupoega tappa? Miks keskkonnaamet tahab kõik Eesti metsad väljamaale müüa? Miks keskkonnaamet ei luba metsa raiuda, kuigi inimesed oma kodudes külmetavad? Miks keskkonnaamet ei luba metsaomanikel isegi oma sauna kütteks puid metsast võtta? Ja nii edasi.
Küsimusi laekub mõlemalt rindelt, nii linnukaitsjate kui ka metsamajandajate poolt. Keskkonnaameti ja minu ülesanne ongi olla siinkohal tasakaalustav jõud ja pakkuda välja kompromisse. Õnneks on enamik metsamajandajaid lindude pesitsusperioodiga arvestanud ja planeerinud juba eos raied ajale, mis lindude pesitsemist vähem häirib. Ja enamus inimesi saab siiski aru, et keskkonnaamet ei taha ühtegi lindu ega linnupoega tappa.
Mis on sel aastal teisiti?
Looduskaitseseadus ütleb, et looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud. Sel kevadel töötas keskkonnaamet välja ka haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele. See võimaldab meil läheneda asjale teaduspõhisemalt ning reageerida kiiremini seal, kus on lindude arvukus suurem, mitte lähtuda kaebajate aktiivsusest. Rõhutan, et riigimetsas on kevadsuvist raierahu peetud alates 2002. aastast ehk juba 20 aastat.
Otseloomulikul kehtivad reeglid ja seadused kõigile ja kõikjal ühtmoodi ning linde pesitsusperioodil häirida ei tohi. Tuleb aga mõista ka seda, et keskkonnaameti järelevalve osakonna ressursid on piiratud ehk et tuues võrdluse liiklusega: me ei jõua püüda oma kontrollreididel neid, kes sõidavad 90 km/h piirangu alas 95ga, vaid keskendume ikka neile, kes sõidavad 200 km/h.
Keskkonnaameti järelevalve Eesti metsades toimub sel aastal aprilli keskpaigast juuni lõpuni. Meie kontrollidel on kaks eesmärki: teavitada avalikkust, metsaomanikke ja metsamajandajaid lindude pesitsusperioodist ning peatada vajadusel raie, et vältida pesade hävitamist ja kahjustamist või lindude pesitsemise häirimist.
Olen viimaste kuude jooksul kohtunud pesitsusrahu teemal väga erinevate osapooltega – riigikogu liikmetega, metsatöösturitega, ornitoloogidega ja metsakaitse organisatsioonidega. Teeb head meelt, et pesitsusrahu olulisusest on aru saadud. Kehtivat seadusandlust silmas pidades oleme leidnud nii-öelda kesktee, mis arvestab nii metsalinnustiku kaitse kui ka metsamajandajate ja energiatööstuse vajadustega.
On täiesti arusaadav, et metsa- ja energiatööstus vajab praegusel keeruliselt ajal toimivaid lahendusi. Ja ma saan metsaomanikest ja -majandajatest väga hästi aru. Ka nemad peavad kuidagi leiva lauale tooma. Aga iga hea metsaomanik armastab ju ometi loodust ja hoiab seda. Proovib leida tasakaalu. Nii nagu ka teistes eluvaldkondades arvestame üksteisega, nii peaks see olema ka metsa- ja linnusõprade hulgas.
Ehk et keskkonnaamet kavatseb sel aastal raietegevust pesade hävitamise ja kahjustamise ning lindude häirimise vältimiseks piirata esmajärjekorras seal, kus sellel on metsalinnustikule kõige suurem mõju. Kui kevadsuvine raie on siiski hädavajalik, siis tuleb hoolega vaadata, et linde metsatöödega ei häiritaks ja vältida raiet just vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades.
Ütlen veelkord, et keskkonnaamet lähtub oma otsustes ja töös kehtivast seadusandlusest. Kui riigikogu või valitsus otsustavad aga olemasolevat seadust muuta, siis on see meile otseloomulikult täitmiseks.
Palume vaikust! Linnud pesitsevad
Eelmisel aastal tuli keskkonnaametile 159 teadet, mis puudutas otseselt lindude pesitsemise häirimist metsades. Käisime kontrollimas neist 99 ja peatasime raied 49 paigas. Pesitsusrahu häirivate teadete alusel teostati kohapealseid kontrolle metsaraiet osas 62 protsenti juhtudest ja muude tegevuste osas 42 protsenti juhtudest. Ja muuseas – teadete kontrollimisel tuvastati 10 kaitsealuse liigi pesitsemine sh kanakull, merikotkas, must-harksaba, roo-loorkull.
Sel kevadel oleme jõudnud teha juba üle tuhande kontrollkäigu, aga avastanud ainult üksikuid pesitsusrahu rikkumisi. Seejuures teeb head meelt, et mitmel korral on inspektori sekkumise peale metsatööd vabatahtlikult peatatud ning menetlust pole vaja olnud alustada. Tundub, et eelmise aasta ehmatused ja arusaamatused on möödas ja sel aastal peavad juba tõesti tuhanded metsaomanikud pesitsusrahust ise kinni. Loodan, et kõik negatiivsed numbrilised näitajad tulevad madalamad, sest inimeste teadlikkus on suurenenud. Ehk et kevadine pesitsusrahu metsades on tõepoolest muutumas normaalsuseks ja järgneva aasta osas olen veelgi optimistlikum.
Kõige intensiivsem lindude pesitsusperiood on käes. Elame loodusega kooskõlas ja anname ka lindudele rahu, et nad saaksid oma pojad üles kasvatada.
