Rohkem, kui kolme kuuga on Põllumajandus- ja Toiduametit teavitatud 1656 sõjapõgenikega kaasas olnud lemmikloomast. Kõik loomad pole Eestisse jäänud, vaid liikunud edasi teistesse riikidesse.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on teavituste arv võrreldes aprilliga langenud. „Võib öelda, et keskmiselt tuleb seitse teavitust päevas loomadest, kes jäävad Eestisse. Aprillis jõudis Eestisse ligikaudu 17 looma päevas,“ kirjeldas Kalda. Eestit transiidina läbib sama palju või isegi rohkem lemmikloomi, kui eelmistel kuudel – keskmiselt 11 looma päevas.
Eestisse on jäänud veidi üle tuhande lemmiklooma. „Teavitatakse põhiliselt koertest ja kassidest, kuid ametit on teavitatud ka 11st muust loomast nagu papagoi, küülik, rott. Suurem osa (55%) teavitatud lemmikloomadest asuvad Harjumaal. Lemmikloomade sihtkohad asuvad üle Eesti laiali, näiteks Harjumaal asub 556, Tartumaal 112, Saaremaal 72, Pärnumaal 62, Valgamaal 47, Lääne-Virumaal 42, Ida-Virumaal 32,“ lisas Kalda.
Kõik sõjapõgenikega kaasas olevad lemmikloomad Eestisse ei jää. Ametit on teavitatud veidi üle 650st lemmikloomast, kes liiguvad edasi teistesse riikidesse, nagu näiteks Poola, Saksamaale, Soome, Tšehhi ja Lätti. Sellistest lemmikloomadest teavitab PTA sihtriigi pädevat asutust.
Kui sõjapõgenik siseneb Eestisse läbi Narva või Luhamaa piiripunkti, siis lemmikloom vajadusel kiibitakse ja/või vaktsineeritakse marutaudi vastu koheselt piiri peal. Muude piiripunktide kaudu sisenenud lemmikloomadest teavitatakse ja kõik loomad vaadatakse üle nende sihtkohas ning vajadusel kiibitakse, väljastatakse pass, vaktsineeritakse marutaudi vastu. Vaktsineerimisjärgselt peavad loomad jääma kuni 21 päevaks isolatsiooni. Amet kannab kõik sõjapõgenike lemmikloomad lemmikloomaregistrisse ning see on sõjapõgenikele tasuta.
Sõjapõgenikega kaasas olevatest lemmikloomadest tuleb endiselt PTA-d teavitada. Rohkem infot teavitamise kohta leiab https://pta.agri.ee/koera-kassi-ja-valgetuhkruga-ukrainast-eestisse.
