Foto: Billy Idle/Flickr

Juhatuse liige Priit Vahtramäe on kogunud kokku 2022 hooaja põdraküttimise andmed piirkonniti.

Ta esitles maakonna juhtidele 12. jaanuaril maakondade põdraküttimise kokkuvõtteid ja analüüsi. Lõppenud küttimishooajal kütiti kokku 4529 põtra, mis oli võrreldes 2021. aastaga 505 põtra vähem ja 2020. aastaga võrreldes 283 isendi võrra väiksem. Jahindusnõukogudes lepiti kokku 4484 isendi küttimises, mis on võrreldes eelmise aastaga 564 isendi võrra väiksem. Samas peab arvestama seda, et 2022. aasta kokkuleppe hulgas ei ole Järvamaa limiiti, kuna jahindusnõukogus kokkulepet ei saavutatud, kuid jahti alustati jahimeeste enda küttimissoovi – 248 isendi alusel.

EJS soovitas ja kolmel maakonnal (Jõgevamaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa) oli jahindusnõukogu otsustes lubatud hälve küttimismahu täitmisel +/-10‒20% ning kokkulepitud limiit ei olnud minimaalne. Omakorda oli struktuurne hälve +/-30% lubatud Lääne-Virumaal. Lisaks oli ka Viljandimaal lisaklausel protokollis, et seltside omavaheline koostöö limiitide täitmisel on lubatud. Kokkuvõttes olid need kokkulepped mõistlikud ja andsid maakonna jahiseltsidele pingevabama küttimismahu täitmise võimaluse. Selline praktika aitab Pärnumaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal lugeda 2022. aasta kokkulepitud limiit täidetuks ja see praktika peaks ka edaspidi saama tavapäraseks ja on seltsidele abiks riskivabama küttimismahtude täitmisel, kartmata nendest tulenevat ohtu.

Ligi 5000 põtra

Eelmisel hooajal 2021 küttisime Keskkonnaagentuuri soovititatud minimaalse soovituse järgi, mis oli põdra üldarvukuse hoidmiseks ~5000 põtra. Kuid 2022. aastal KAUR-i minimaalset soovitust (4800 isendit) kokku ei lepitud ega ka kütitud. Küll aga kütiti EJS-i soovitatud maksimumi tasemel, kuna soovitus oli küttida minimaalselt 4000 isendit, et tagada struktuurne küttimine ja maksimaalt 4500 isendit, millega struktuurset küttimist ei ole võimalik tagada ja seda ka kokkuvõte tõestab.

Ligi kolmandik ei täitnud küttimismahtu

Priit Vahtramäe tegi ka maakondadest kokkuvõtteid ja erilist tähelepanu pööras ta täitmise protsendile, struktuurile ja ka seltside hulgale, kes ei täitnud küttimismahtu, mis on kindlasti indikaator limiitide soovide ja ülehindamise osas.

Puht statistiliste arvude võrdlusel saime teada, et küttimismahtu ei täitnud 118 jahiühendust (2021. a 75), mis oli juba 35,5% (2021. a 22,72%) kogu jahiühenduse arvust ja oli ka 12,78% suurem kui 2021. aastal. Neljas maakonnas oli hälve lubatud, mistõttu jahindusnõukogu otsusega saavad paljud nendest täidetud reale ja neid on ilmselt 25-29 jahiühendust.

“Kui aga vaatamata küttimismahu suurusele oli täitmata jätmine jahiseltside teadlik otsus, on see igati positiivne ja seaduslik võimalus põdra populatsiooni säilitada paremas seisus, kuid kui seda ka tegelikult ei suudetud, siis on see tõsine märk hoiatuseks ka teistele, eriti naaberseltsidele,” ütles Vahtramäe.

Vasikaid on vähe

“Tõsine murekoht on aga struktuurne küttimine ja seda näitab juba viimase nelja aasta kokkuvõtte, et “varastame“ ise populatsioonist. Eriti hull on see pullide osas, mis kindlasti juba uuel hooajal annab endast märku. Osalt andis see tunda juba eelmisel hooajal, kui paljudel seltsidel olid vasikad väga väikesed (paaritatud alles teise indlemise ajal ja kuu aega hiljem sündinud) ja jätkuvalt tulevad ajujahtidest välja tugevas keskeas ja kõige paremas poegimisvanuses lehmad ilma vasikateta. Põdravaatluse kaardilt on näha, et nad ei ole ka imetanud, järelikult ka paaritamata või on tiinus katkenud,” arvas Vahtramäe.

EJS on soovitanud viia kõikide kütitud lehmade emakad uurimisele, et juurdekasvu tegeliku numbri teadasaamiseks oleks valimik võimalikult suur. “Näiteks näitas “Seirearuanne 2022″ selgelt seda, et neis maakondades, kus viidi suurem hulk emakaid, kukkus indlevat emaste osakaal ja oluliselt ka keskmine loodete arv ühe emaslooma kohta, järelikult ka juurdekasv. Selgelt on seda näha Ida-Virumaa, Saaremaa ja Viljandimaa näitajates. Võttes aga arvesse Hiiumaa andmed, näeme, et viidud on täpselt üheksa proovi viimasel kolmel aastal, kuid järsult on langenud indlevat emaste arv ja keskmine loodete arv. Lisaks oli hiidlaste vasikate küttimise protsent ka üks madalamaid – 24%,” tõi Vahtramäe välja.

Olukord on halvenenud

Lõplikuks struktuuriks kujunes 38,73% pulle, 33,33% lehmi ja 28% vasikaid. Vasikate protsent on küll eelmise hooajaga võrreldes langenud 1,8% ja see on selge märk, et olukord halveneb ja otsida on vaja põhjuseid, miks see nii on. “Kuna olukord on halvenenud, siis lehmade küttimine on võrreldes eelmise ja üle-eelmise aastaga tõusnud 1% võrra. Samas kui olukord halveneb, siis jahimees oskab emasloomi hoida, kuid võrreldes 2019. aastaga on see langenud 0,67%. Samas pullide küttimine on liiast juba 4 aastat ja see on võrreldes 2021. aastaga tõusnud veel 1,07% ja on viimase 4 aasta keskmisena olnud 37,82%,” tõdes Vahramäe.

Mida vähem on võimalus vasikaid küttida, seda enam survestatakse pulle ja lehmi ja struktuuri 1% tõus viitab sellele.

Kui võrrelda protsente, siis arvuliselt on see väike vahe, aga kui võrrelda isendite arvu, siis näeme, et pulle on kütitud 435 (2021. a 407) isendit rohkem kui vasikaid ja 206 (2021. a 249) isendit rohkem kui lehmi. Ka lehmi on kütitud 229 (2021. a 158) isendi võrra rohkem kui vasikaid. See tähendab keskmiselt iga jahiühenduse kohta 0,69 (2021. a 0,5) lehma ja 1,31(2021. a 1,23) pulli, mida aga ei tohiks teha, kui tahame ka tulevikus, et meil oleks loomi, kes vasikaid toovad.

“Mõlema sugupoole osalus vasikate saamise protsessis on oluline ja tähtis on ka konkurents, et lehmade ülekaal oleks 1,2-1,5 iga pulli kohta. Kokkuvõttes peaksid seltsid teadma kui suur on karja protsent enne hooaja algust ning kui palju on pulle ja lehmi. Et säilitada struktuurset küttimist, peame uuel hooajal küttimist vähendama nii palju, et kõigil oleks võrdne väärtus,” tõdes Vahtramäe.

Maakondade ülevaade

Statistiliselt oli kõige parema struktuuriga Saaremaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Oma hea struktuuri aga kaotas võrreldes eelmise aastaga Hiiumaa (34+32+34), kus eelmisel hooajal kütiti pulle võrreldes lehmadega 12% ja võrreldes vasikatega 20% rohkem. See viitab tõsisele probleemile ja liiga suurele küttimismahule. Kui uuel hooajal ei vähendata limiiti 50%, võib mõneks ajaks põdrajahiga paus tulla.

“Saaremaa tegutses struktuuri osas hästi seetõttu, et kuigi limiiti ei suudetud täita, siis nad “ei varastanud” puuduolevaid vasikaid ka pullide ja lehmade arvelt. Mittetäitmisest tuleb õppida ja uuel hooajal küttimismahtu vähendada 10-15% ning vähemalt selles suuruses põdrajaht on jätkusuutlik,” ütles Vahtramäe.

Kõige väiksem vasikate osakaal struktuuris oli Valgamaal 22% ja Hiiumaal 24% . Statistikas paistsid silma ka teist aastat järjest Põlvamaa ja Võrumaa, kus kütiti lehmi struktuurselt 29-31%.

“Kokkuvõttes aga kütitakse vasikate puudumisel rohkem pulle ja seda viimased neli aastat, mis aga ei ole populatsiooni seisukohast õige. Kuigi pulle sünnib küll rohkem, siis täna rikume sellega tasakaalu, sest neid hukub ka kõige rohkem ja nii kiire pullide vähenemine viib tagajärgedeni, mida me ei soovi. Kahjuks on need tagajärjed juba käes ja tuntavad,” tõdes Priit Vahtramäe.

Kui eelmisel aastal oli vabariigis üks jahipiirkond (Pajusti Lääne-Virumaal), kes põtru ei küttinud ja seda ka ka möödunud hooajal, lisandus nüüd neid juurde Valgamaalt. Keeni ja Tõlliste jahtkonnad ei küttinud ühtegi põtra. Kuna Valgamaa limiidi täitmine oli ka vabariigi nõrgemaid.