Foto: Rauno Kalda
Märtsi alguses leiti Piusa koobastikust rõngastatud erakordselt vana tõmmulendlane (Myotis brandtii). Eestimaa Looduse Fondi ekspertide poolt läbi viidud välitööde käigus leitud tõmmulendlase rõnganumbri kontrollimisel selgus, et isend oli märgise saanud 31 aastat tagasi – 9. märtsil 1990. aastal, olles sel ajal aasta vanune. Vanim seni Eestis teadaolev isend on olnud 32,5 aasta vanune.
1990. aastal rõngatas selle isase nahkhiire Eigo Hint. Hiljuti taasleitud 32-aastane rõngastatud loom sama koopa samast osast, kus ta üle kolmekümne aasta tagasi rõnga küünarvarre ümber sai. Nahkhiirte uurija Rauno Kalda kinnitusel on see üsna sage nähtus, et loomad talvituvad aastaid pea samas kohas. Rekordilähedaselt soliidses vanuses nahkhiir jätkab talvitumist hea tervise juures.
Umbes 5-7 grammi kaaluv tõmmulendlane on nii väikestest imetajatest maailmas üks kõige pikemaealisi liike. Nahkhiired on üsna pikaealised loomad. Vanimad loomad võivad elada rohkem kui 30 aastat. Keskmine eluiga on aga palju lühem: 3–5 aastat. See tuleneb noorte isendite suurest suremusest. Paljud ei suuda talve üleelamiseks sobivat talvituskohta leida. Seni hoiab maailmas vanima tõmmulenndlase rekordit 41-aastane Venemaalt Siberist leitud isend.
Eestis rõngastati esimene nahkhiir 9. novembril 1947. aastal. Selleks oli Tallinna külje all paiknevates Laagri käikudes talvitunud pruun-suurkõrv (Plecotus auritus). Vahemikul 1947 kuni 1996 rõngastati Eestis üle 16 000 nahkhiire. Viimastel aastatel on lisandunud veel ligikaudu poolteist tuhat rõnga saanud isendit. Nahkhiirte rõngastamine toimub tänapäeval peamiselt suvel, kuid varasemalt viidi loomade rõngastamist läbi ka talvitumiskohtades.
Keskkonnaagentuuri koosseisu kuuluv Matsalu rõngastuskeskus koordineerib nii lindude ja ka nahkhiirte märgistamist alates 1970. aastast. Aastas rõngastatakse Matsalus väljastatud märgistega ca. 30 000-70 000 isendit. Peamise osa neist moodustavad linnud, kuid sarnaseid rõngaid kasutatakse ka nahkhiirte puhul. Paiksete nahkhiirte populatsiooni seisundi jälgimiseks viiakse igatalviselt läbi nahkhiirte talvist seiret. Eestimaa Looduse Fondil on käimas LIFE’i projekt “Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis”.
Tuletame meelde, et Piusa koobastik on nahkhiirte talvitumise õnnestumiseks suletud. Koobastesse on suure varisemisohu tõttu ning ilma vastava loata sisenemine keelatud.
