Rahvusvaheline organisatsioon BirdLife International avaldas septembri lõpus värske aruande maailma lindude olukorra kohta. Seis on murettekitav: peaaegu poolte linnuliikide arvukus väheneb ja üks kaheksast liigist on väljasuremisohus.
Aruande järgi on praegu 49% ehk 5412 linnuliigi arvukus languses, vaid kuuel protsendil ehk 659 liigil populatsioonid kasvavad. Ühte kaheksast liigist ehk kokku 1409 liiki ähvardab väljasuremine. Arvukuse vähenemine ei puuduta ainult haruldasi ja ohustatud liike, isegi tavaliste ja laialt levinud liikide populatsioonid kahanevad kiiresti.
Kuigi andmed lindude populatsioonide pikaajaliste suundumuste kohta on kõige põhjalikumad Euroopa ja Põhja-Ameerika kohta, on üha rohkem tõendeid selle kohta, et langus toimub kogu maailmas – alates metsa- ja märgalaliikidest Jaapanis kuni röövlindudeni Keenias.
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul peegeldab lindude arvukus hästi keskkonna seisundit. “Kui lindudel läheb halvasti, on ka keskkonna seisund halb ning varem või hiljem avaldab see mõju ka inimeste elukvaliteedile,” selgitab ta.
“Selles valguses on BirdLife Internationali avaldatud aruanne maailma lindude olukorrast väga murettekitav. Kogu maailmas on peaaegu poolte linnuliikide arvukus languses ning meil siin ei ole seis sugugi parem. Eestis on põllulindude arvukus võrreldes 1983. aastaga vähenenud poole võrra, metsalindude arvukus üle 30%. Ka põhiprobleemid on meil samad, mis maailmas üldiselt: nendeks on põllu- ja metsamajanduse intensiivistumine ja sellest tulenev elupaikade kadu,” kirjeldab Võhandu olukorda.
BirdLife Internationali iga nelja aasta tagant avaldatav aruanne võtab kokku, mida linnud meile looduse seisundi, sellele avaldatava surve, olemasolevate lahenduste ja vajaduste kohta räägivad. Aruandes jõutakse järeldusele, et üks olulisemaid vajalikke meetmeid on lindude ja elurikkuse jaoks kõige olulisemate paikade tõhus kaitse, kaitsmine ja haldamine.
Kaarel Võhandu kinnitab, et mitme väljasuremise äärel olnud linnuliigi populatsioonide taastumine pärast tõhusate kaitsemeetmete rakendamist näitab, et veel ei ole hilja reageerida. “Aruandes on välja toodud ka vajalikud tegevused. Eesti kontekstis on kõige pakilisem elupaikade vähenemise ja degradeerumise lõpetamine. Selleks tuleb vähendada raiemahtusid, jätta põllumajandusmaastikesse alles mosaiiksus ja maastikuelemendid, vähendada sünteetiliste taimemürkide ja väetiste kasutamist,” toob Võhandu esile.
Aruandega “State of the World’s Birds” saab tutvuda siin. Teemast saab pikemalt lugeda BirdLife Internationali lehelt.
