Pariisis toimus CIC-i aastakonverents

21.-22. aprillil toimus Pariisis CIC-i aastakonverents, kus peateemaks oli bioloogilise mitmekesisuse tagamine.

Pärast avatseremooniat esines teemal „Elurikkus 2030 ‒ globaalsed perspektiivid“ tutvustava ettekandega Shane Mahoney CIC-i poliitika ja õigusdivisjoni juht. Tema sõnul pole vaja jahimeestele endile selgitada, miks me jahti peame, seda on vaja selgitada teistele. „Jahipidamine pole ainult Euroopa fenomen, see on globaalne. Me oleme maailma kodanikud ja ka jahipidamine on kultuuri osa. Me peame aktsepteerima üksteise erinevaid hoiakuid jahi osas. Peame neid sügavuti mõistma,“ ütles ta.

„Jaht on kultuur ja peame kõik leidma oma tee, et realiseerida seda vanimat tegevusala. Jahipidamine on paljude kultuuride alus, mis on aluse saanud meie suhetest loodusega. See on meie igaühe kultuur ja me peame seda kaitsma,“ sõnas Mahoney.

Samuti tõi ta näite sellest, kuidas 350 aastat vana hülgejahi kultuur Newfoundlandi saartel hävitati inimeste poolt, kes ei tea sellest mitte midagi. „Ka siis kui rääkida Aafrikas toimuvatest jahtidest, tuleb vaagida, mida see toob kasu loodusele, inimestele ja kohalikule kogukonnale. Igaüks, kes on jahti pidanud, teab mis on emotsionaalne argument. Ka seda saame ja peame kasutama. Põhimõtteliselt pole inimese ja looma vahel vahet. See selgitab paljuski ka jahipidamist. Jahi osas peame tegema sügavalt koostööd erinevate gruppidega. Ka looduses korjatud marju ja teisi saadusi jagatakse kogukonna vahel. Ka liha tuleb jagada,“ arvas Mahoney.

Mahoney sõnul oleme siiani teinud tublit tööd ja see on olnud õige, aga maailm muutub, mistõttu on meil teha vaja märkimisväärseid muudatusi. „Oluline pole see, mida me võimsate relvadega saavutame, vaid empaatia, armastus ja emotsionaalsete hetkede jagamine. Vastutuse kõrgem tase tekib siis, kui lased looma kuuliga. See, kes seda pole teinud, ei saa sellest aru. Peame rääkima looduses