Foto: Martin Kraus
Iga loom on isiksus, omaenda iseloomu ja taustaga, aga varjupaika jõudnud loomad saavad mõnes mõttes endale uue alguse. Tihti on teadmised nende varasema elu kohta puudulikud või täiesti olematud. Kuid ometi on varjupaikades üks seltskond, kelle tausta me suuremal-vähemal määral teame. Need loomad ei ole enamasti püütud tänavalt, vaid nad tulevad kodudest, kus ühiskonna normide järgi peaks olema turvaline, loomad peaksid olema armastatud, hoolitsetud ja hoitud. Kuid reaalsuses on tegu vabrikutega, kus loomad ei ole mitte lemmikud, kaaslased ja perekonnaliikmed, vaid vahendid raha teenimiseks. Kutsikavabrikute, kui ühiskondliku probleemi üle arutleb loomakaitsja Hellika Landsmann.
Inimesi, kes loomadega ebaeetiliselt äritsevad, kutsuvad loomakaitsjad millerdajateks (tuletis sõnast puppymill e. kutsikaveski). Eesti koos ülejäänud Ida-Euroopa maadega on rahvusvaheliselt mustas nimekirjas – meil lokkab loomadega äritsemine ja loomade ebaseaduslik üle piiri viimine. Meie kohalik võim ei ole seda probleemi veel nii laiaulatuslikult käsitlema asunud, kuid teiste riikide eeskujul ja enda kogemusel saame seda teemat siiski avada.
Foto: Agne Astel-Rankla
Loomakaubandus on äri. Koos eksootiliste loomade kaubandusega on antud kuritegevuse liik maailmas suuruselt neljandal kohal. Omanikud teavad, et nende tegevus ei ole kooskõlas seaduse ja heade tavadega, mistõttu ei ole nad huvitatud koostööst. Kontrollkäikudel peab enda heaolu eest alati seisma, enamasti ilma politseita selliseid kontrolle läbi viia pole võimalik. Ei ole harvad juhused, kus kontrollkäikude ajal lendavad kargud, klaasid, väljaheited, aetakse kallale loomi või püütakse käsipidi kallale tulla ning seda kõike sõimu ja kriiskamise saatel. Siinkohal ongi politseist suur abi, kuna nende võime inimesi rahustada on fenomenaalne. Tihti on ka politseinikel endil silmad pisarais, kui nad aitavad loomi püüda. Olen korduvalt politseinikelt kuulnud, et laibaga korterid lõhnavad palju talutavamalt kui millerdajate farmid.
Lisaks loomade väärkohtlemisele ja üldisele agressiivsusele on sellised kasvatajad väga osavad valetajad ja manipuleerijad. Näiteks on Tallinnas üks millerdaja, kes müüb küll ise loomi, kuid ta kasvatab pesakondi erinevate puudega inimeste juures, kelle usalduse on ta võitnud. Tema juures kontrolli läbi viies on kõik parimas korras, kuid kõiki tema hoiukodusid ei ole võimalik leida. Tihti ei tegutsegi selle valdkonna inimesed üksi. Narvas kontrolle tehes sai selgeks, et tegu on ettevõtluse liigiga – on olemas peakontor, kus antakse suunad, keda paljundatakse ja mis summadega müüakse, on erinevad inimesed, kes tegelevad müügiga ja siis on hoiukodud, kus loomi hoitakse. Ehk siis on kurjategijaid oluliselt raskem avastada ja isegi kui üks hoiukodu pannakse kinni, ei halva see tegevust suurel määral.
Äritsemine internetis
Kui avada Internetis mõni müügiportaal (nt Okidoki, Kuldne Börs jne) saame näha sadu lemmikloomade kuulutusi, kus enamik populaarseid liike ja tõuge on esindatud. Lisaks veel suur osa loomade kosjakontori postitusi, kus otsitakse paaritamiseks kaaslast. Hinnad varieeruvad ebareaalsest kuni turu keskmiseni, näiteks Corgi kutsika võib osta nii 200 kui 1200 euroga ja lisaks on valida värve, mis selle tõu tunnustatud värvide hulka ei kuulu. Me peame arvestama seda, et loom ei taha saada beebisid selle pärast, et ta sooviks oma pere, vaid see on instinkt. Tõuaretuse maailm on suur ja keeruline maastik, kuid ükski tõuaretaja oma loomi internetiportaalides ei müü, vaid leiab enda loomade järglastele uued kodud juba enne loomalaste sündi.
Kuidas tunda ära millerdaja?
Millerdaja äratundmiseks ei ole üht valemit. Enamasti jõuame me vabrikutesse kaebuste abil – kas on inimesed ostnud endale looma ja miski on jäänud kripeldama või on naabritel kaebusi. Aastate jooksul olen käinud loomi kontrollimas nii pisikestes korterites kui ka uhketes majades. Esmalt hakkab ninna lõhn. Seda ei ole võimalik edasi anda. See on segu mustusest, väljaheidetest, umbsest õhust ja kurbusest. Ma ei ole nende sadade loomade juures veel kordagi näinud armastust või kiindumust oma kasv