Foto: WWF

Norra kohus peatas pärast looduskaitsjate avaldust hundijahi. Neli Norra hundikarja, st kakskümmend viis hunti elutsevad “hunditsoonis”, mis on looduskaitseala.  Kohus nõustus looduskaitsjatega ja keelas ära jahi, sest kaitsealal ei tohiks hunte maha lasta, kirjutab the Guardian. Jahi- ja põllumeeste lobitöö tulemusena lubati algselt jaanuaris küttida kokku 51 hunti ehk märkimisväärne osa 80 isendist, kes väidetavalt Norras elavad.

“Selleks aastaks on hundid säästetud, sest jahihooaeg kestab veel vaid kaks nädalat ja siis on pesitsushooaeg, mil neid lasta ei tohi,” ütles loomaõigusorganisatsiooni Noah tegevjuht Siri Martinsen.

Looduskaitseorganisatsioonidel on plaan pöörduda Euroopa Liidu poole palvega võtta ette meetmeid hundipopulatsiooni hävitamise vastu Norras, Rootsis ja Soomes, väitega, et Põhjala riigid loovad kõige vaenulikuma keskkonna huntidele ja eiravad looduskaitseseadusi. Hunt on Norras ohustatud liikide nimekirjas ja seetõttu on valitsus loonud nn „hunditsooni“, mis hõlmab 5% Norra territooriumist, kus loomad võivad vabalt tagakiusamist kartmata ringi liikuda. Norra kolm keskkonnaorganisatsiooni – Noah, WWF Norway ja Association Our Predators väitsid, et 25 hundi küttimine kaitsetsoonis oleks Euroopa keskkonnaseaduse rikkumine.

Sarnane probleem kerkis esile 2020. aastal, kui Noah andis valitsuse kohtusse, sest viimased lubasid küttida hundikaitsevööndis. Eelmisel suvel tegi kohus oma otsuse ja jõudis järeldusele, et valitsuse tapmisluba on vastuolus looduse mitmekesisuse seadusega ning nad ei suutnud piisavalt põhjendada erandi tegemise vajadust. Valitsus on otsuse edasi kaevanud ja apellatsiooniistung on kavandatud 2022. aasta suvele.

Martinseni sõnul oli valitsus huntide suhtes vaenulik – juhtiv Tööpartei moodustas eelmisel aastal Keskerakonnaga koalitsiooni, mille poliitikaks ongi kõik hundid hävitada.

“Nad ei taha Norrasse hunte, nad on alati olnud selgelt öelnud, et hundid ei tohiks looduses sigida,” ütles Martinsen.

Ka teised Euroopa riigid on võtnud kasutusele hundivaenuliku poliitika, kuigi jaanuari lõpus peatati Soomes kolme hundikarja küttimisload viidates EL-i õigusaktidele. Rootsis aga on juba enamik hundi küttimismahust, s.o 27 hunti, täidetud. Saksamaale on ilmunud üle piiri suur hulk hunte, mis on tõstatanud küsimusi ja alustanud arutelu teemal huntide mõjust põllumajandusele. Ka Ühendkuningriikides käivad raevukad vaidlused kas seda liiki tasuks taasasustada sealsesse ökosüsteemi?

Loomaveebi toimetuse ääremärkus:

“Mäletatavasti Inglismaal hävitati hundid metsade raadamise ja aktiivse jahipidamise läbi ning siis loodi lausa vastav pearahasüsteem. Ka palju väiksemas Eestis valitsevad hundivastased meeleolud ja paljud inimesed on seda meelt, et parem kui seda liiki üldse ei eksisteeriks maamunal. Keskkonnaamet on tänavuseks küttimismahuks määranud 67 isendit ja 2. veebruari seisuga on kokku tapetud 51 hunti.”