Foto: Tiina Kukk/Loomapäästegrupp

Nässuke, toosama pisike koer, kes jõuetult Maardu linnas kortermajade vahel haljasalal lamas ja vareste nokkida oli, on kenasti taastunud. Pererahvas pole tema vastu vähimatki huvi tundnud ja sestap ei pea enam salatsema. Isegi kui nad oleksid politseisse kituma läinud, siis see poleks neid tulemuseni viinud. Lisaks on taolistel puhkudel meil mõned trumbid alati varrukas olemas ja esialgne kaebus võib hoopis hoolimatule loomaomanikule enesele bumerangina piki pead tagasi lennata. Arvestades ses majapidamises oleva olukorra ja leinaga, ei hakka Loomapäästegrupp ka ise praegu avaldust tegema ning keskendume Nässu taastusravile.

Viimase nädalakese elas ta Kesk-Eestis Kairi Liidleina juures ja heasüdamlik naine oli 24/7 koera käsutuses. See hoolitsus on viinud ka imeliste tulemusteni. Kairi, kes muide ei kutsu koera Nässuks vaid Sämmiks, kirjutas nii:

“Esimesel ööl olin hommikuni üleval ja kartsin, et ta võib-olla ei pea vastugi, sest tõmbles ja värises nii, et hambad plagisesid. Ma ei liialda ja hammaste plaginat oli tõesti kuulda sõna otseses mõttes. Eriti kartis ta kätt kui tahtsin paitada või protseduure teha. Muidu oli ta leplik kõigega, aga hirm pisikese koera see oli meeletu – pestes ja kreemi määrides seisis kramplikult paigal ja tudises. Ka söögi juurde tuli kartes ja värisedes.

Nüüd on aga kõik tundmatuseni muutunud. Me hommikud algavad sörkjooksuga ja siis ruttu tuppa sööma. Sämmi on ülbeks läinud ja nüüd juba valib, mida suhu pistab. Enne sobis absoluutselt kõik, mida andsin ja ahmis nii, et hing kinni, kuid nüüd teab hästi, et toidulaud on valikuline ja alla lähevad vaid parimad palad. Haavadele kreemi määrida enam hästi ei lase, sest on julgust ja jõudu vastu puigelda, kuid ta ei urise ega hammusta. Pole ühtegi korda haukunud ega häält teinud ja see on veidike imelik.

Sämmi on väga armas koerake, kes vajaks head ja rahulikku kodu. Teiste koertega saab hästi läbi ja kassidest ei tee väljagi. Sai sõbraks naabri retriiveriga. Ei värise enam inimeste ees ja kui tahab õue pissile, siis seisab vaikides ukse ees ning seda peab ise märkama. Kui tahab süüa või õigemini maiust, siis puurib oma silmadega niikaua kuni jaksab. Ja seda jaksab ta pikalt. Väga pikalt ja võidab alati.

Kui selle kasvaja saba alt veel minema minema saaks, siis poleks ka istumine enam valulik ning elu oleks nagu ühel koeral olema peab.  Ei oskagi muud öelda – Sämmit peab vaikselt tundma õppima ja temast saab parim kaaslane, keda üks inimene enesele soovida võiks.”

Ja sellest va kasvajast ta tõesti lahti saab. Operatsioon on määratud teisipäevaks ja viiakse läbi Loomade Kiirabi Kliinikus dr. Liis Poopuu või dr. Üllar Siiri poolt. Kuigi iga meditsiiniline ja veterinaarne sekkumine on seotud teatava riskiga, siis ülemäära pabistada pole vaja, sest tegemist pole keerulise ega kalli lõikusega vaid kerge narkoosi all olles saab asi korda paarikümne minutiga. Soolestikus olevat “pauna” me turkima ei hakka, sest vaat see oleks juba väga riskantne ja keeruline, sest seal on kuseteed, närvid ja sada asja veel, mis kõik võivad viga saada. Õnneks pole selleks ka vajadust, sest toit läeb kenasti sisse ja tuleb sama ludinal ka välja.

Nässu esimene arve oli 1496.21, aga teie raha ma täna ei palu, sest head inimesed on tema tarbeks juba annetanud täpselt 2255 eurot ning see katab ka järgmise operatsiooni ja taastusravi kulud. Mõistagi saab uus omanik Loomapäästegrupi rahalise abiga arvestada ka tulevikus kui eaka kutsa tervis peaks jukerdama hakkama.

Kahjuks Kairi peab kolmapäeval väljamaale sõitma ning enne kooliaasta algust vajab ka hoopis teises linnas asuv korter remondi lõpetamist. Olen ääretult tänulik talle selle pühendumise ja enda tegemiste tahaplaanile jätmise eest. Kiidan kliinikurahvast hea töö eest ja Tiina Kukele ka pikk-pikk pai, et oma tegemised kõrvale heitis ja operatiivselt appi tõttas. Mõistagi kniks ja kraaps kõikidele, kes näguripäevi näinud koerale kaasa tundsid ja ta taas jalule aitasid!

Kui sa soovid Nässu-Sämmile armastavat kodu pakkuda, siis kirjuta palun endast help@animalrescue.ee

Kuna olen selle koeraga veidike seotud ja suhe on lausa isiklik, siis on uus omanik sunnitud kuulama ka traditsioonilist epistlit:

“Minu näol võid saada endale väga hea sõbra või suurima vaenlase, kes su elu põrguks muudab ning see kõik sõltub vaid sellest, kuidas sa meie poolt loovutatud loomaga käitud!”

Ja nüüd vaadakem viimast videot, mis hiljuti tehtud. Kas tegu on ikka sama koeraga? Väga raske uskuda, aga just sellist imet suudab armastus ja hoolitsus ühe väärkoheldud koeraga teha. Hing lausa heldib. Loodan, et ka teil! Mina tänan!