Nähtamatute Loomade visioon paremast loomakasvatusest 2023. aasta Riigikogu valimisteks

Elame ajajärgul, kus paljude väärtuspõhiste ja tulevikku vaatavate otsuste langetamine on muutunud vältimatuks. Viimastel aastatel oleme näinud rohkem, kui eelnenud aastakümnetel kokku – ülemaailmne pandeemia, sõda Euroopa südames ja aina enam endast märkuandev kliimakriis.

Sellega seoses on tööstusliku loomakasvatuse probleemid muutunud veelgi põletavamaks ning on tekkinud mitmeid pakilisi majanduslikke, eetilisi ja julgeolekut puudutavaid küsimusi, millega peagi kogunev Riigikogu ja valitsus otsustavalt tegelema peavad.

Nähtamatute Loomade visioon paremast loomakasvatusest pakub lahendusi kriitilistele küsimustele loomakasvatuses ning suunab meid jätkusuutlikuma, inim- ja loomasõbralikuma Eesti poole, kus ka toidujulgeolek on tagatud. Nähtamatute Loomade ettepanekud on kooskõlas Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Euroopa Keskkonnapoliitika instituudi (IEEP) teaduslike uuringute ja soovitustega.

Ettepanekud 

1. Valitsus peaks suurettevõtete soosimise asemel toetama väiksemaid loomakasvatajaid, et tagada toidujulgeolek Eestis. 

Eesti loomakasvatus on meie väikese riigi kohta Nõukogude aja pärandina äärmiselt tööstuslik. Meie riigis domineerivates hiigelfarmides ei ole tagatud ei töötajate ega loomade heaolu ning see süsteem on suureks ohuks meie toidujulgeolekule. Näiteks on kohalike kanamunade tootmine koondunud kolme suure munatootja kätte, kelle toodang kokku moodustab umbes 80% kõigist Eesti kanamunadest. See tähendab, et kui vaid üks neist ettevõtetest mingil põhjusel tootmise lõpetaks, tekiks kohene kriis Eesti munaturul. Sama olukord valitseb ka lihaturul.

Ometi lähevad praegu valitsuse toetused suuresti vaid hiigelloomakasvatajatele ning pisematel on keeruline ellu jääda. Seepärast peaks valitsus võtma loomakasvatuse toetuste maksmisel jõulisema suuna väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks, mis lisaks paremale toidujulgeoleku tagamisele aitaks ka elavdada ettevõtlust maapiirkondades ning vähendaks loomakasvatuse negatiivset mõju keskkonnale. See suund ühtib ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega.

2. Kodumaine toit peab olema tervislik ning toodetud loomade heaolu arvestades. 

Loomsete toodete kvaliteet on märkimisväärselt kõrgem, kui see on toodetud farmides, mis ei toimi intensiivkasvatuse põhimõtetel. Kui ühes hoones on tihedalt koos tuhanded loomad, siis kannatavad loomade tervis ja heaolu. See toob kaasa vajaduse massiliseks antibiootikumide ja muude ravimite kasutamiseks, mis toiduainete kaudu inimeste tervist kahjustavad. Antibiootikume kasutatakse regulaarselt tööstusfarmides, et ennetada haigusi, mis muidu oleksid vältimatud, kuna loomad on tihedalt stressirikastesse tingimustesse vangistatud. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaprogrammi raport rõhutab, et antimikroobsete ravimite ülekasutamine industriaalses loomakasvatuses on oluline mikroobide resistentsuse tekitaja inimestel, mida peetakse üheks suurimaks ohuks tänapäeva inimeste tervisele.

Kuigi COVID-19 ilmumist seostatakse metsloomade söömisega, on sellel palju sarnaseid omadusi teiste viirustega, nagu näiteks linnu- ja seagripp. Need kanadelt ja sigadelt pärinevad haigused on olnud laastavad. Usutakse, et need tekkisid elavate, hingavate ja tundevõimeliste olendite kõige ebaloomulikemas tingimustes pidamise tagajärjel – loomade aheldamisel tihedalt intensiivfarmide puuridesse. Euroopa Food Navigator rõhutab, et Intensiivse loomakasvatusega käib kaasas kõrgenenud oht uute inimestele ohtlike viiruste tekkeks ja levikuks, mis väikefarmides märkimisväärselt väheneks.

3. Jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad Eesti loomakasvatuse praktikad vastama Eestis ja Euroopas kehtivatele õigusaktidele.

Viimase aasta jooksul oleme näinud sööda- ja energiahindade olulist kallinemist, mis Venemaa agressiooni kontekstis on eriti kriitiliseks muutunud ning toonud kaasa keerulised ajad ka Eesti seakasvatuses. Seakasvatussektor nõustub, et aeg on muutusteks ning kasvama peab Eesti sealiha konkurentsieelis, sigade heaolu ja sealiha kvaliteet, et kohalik toidutootmine suudaks võistelda importsealihaga. Ometi toimub Eestis rutiinne sigade sabade lõikamine, mis on nii Eestis kui kogu Euroopas juba aastakümneid seadusega keelatud olnud. Hetkel puudub Eestil igasugune strateegia ja plaanid sigade sabade lõikamise lõpetamiseks.

Euroopa Liidus on sigade sabade rutiinne lõikamine olnud oma julmuse tõttu keelatud juba 1994. aastast. Sellest hoolimata on Eestis sabade rutiinse lõikamisega jätkatud ning sabad lõigatakse ära peaaegu kõigil vastsündinud põrsastel. Maaeluministeerium ja Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole siiani selle probleemiga piisavalt strateegiliselt ja jätkusuutlikult tegelenud ega pakkunud seakasvatajatele motivatsiooni ja vahendeid praktikate muutmiseks.

Seakasvatuses lõigatakse sigade sabu, sest ekstreemselt ebasobivatest elamistingimustest tulenevast stressist hakkavad sead harrastama kannibalismi ning teineteise väljaulatuvaid kehaosasid närima. Loomade heaolu teadlased nõustuvad, et sabade lõikamine iseenesest tekitab sigadele suuri kannatusi ning selle asemel peaks tõstma sigade elutingimusi, et sabade lõikamise vajadus kaoks. Sabade närimise probleem kerkis ülitööstusliku seakasvatuse arenemisel ning on probleemiks riikides, kus sigade elutingimused on väga kehvad, kahjuks kuulub nende hulka ka Eesti.

Sabade lõikamise lõpetamine on teema, mis vajaks prioriteediks tõstmist ka poliitikute poolt, et edukas üleminek paremale seakasvatusele saaks toimuda. Sabade lõikamise lõpetamise eeltingimuseks on sigade heaolu tõstmine.

4. Valitsus peab loomakasvatajaid aitama tõsta loomade heaolu ning julgustama jätkusuutlikke investeeringuid tulevikuks. 

Aastal 2020. esitati Euroopa Komisjonile 1,4 miljoni inimese toetusega kodanikuinitsiatiiv “End the cage age”, millega Euroopa Liidu kodanikud paluvad farmiloomade väikestes puurides pidamise lõpetamist. Euroopa Komisjon töötab käesoleva aasta lõpuks välja ettepaneku, millega loobutakse väikeste puuride kasutamisest Euroopa loomatööstuses. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) värske raport tõestab, et munakanade puurispidamisel ei ole võimalik nende heaolu tagada.  Paljud Euroopa riigid on juba praegu loobunud näiteks munakanade ja emaste sigade väikestes puurides pidamisest, kahjuks peab Eestis endiselt valdav osa munakanu ja emiseid veetma oma elu puurides, kus neil pole isegi ruumi ümberpööramiseks.

Umbes 80% Eesti munakanadest elavad puurides, kuigi tarbijaeelistused kõrgema heaoluga pidamisviisidest pärit munadele on meie tootmismääradest kõrgemad ning aina kasvavad. Mida rohkem toodetakse kõrgema heaoluga kanade mune, sest kiiremini langeb ka nende hind võrreldes puurisüsteemidest pärit munadega. Ka hinnatundlikel tarbijatel ei ole probleemi eelistada kõrgema heaoluga süsteemidest pärit mune, sest hinnavahe puurikanade ja õrrekanade munade vahel on sisuliselt kadunud. 

Hetkel on nii tarbijad kui ka jaesektor astunud otsustavaid samme munakanade puurispidamise lõpetamiseks, millega Eesti munatootjad ei ole suutnud sammu pidada. Seetõttu ongi vajalik valitsuse tugi julgustamaks munatootjate investeeringuid, mis varsti muutuvad vältimatuks.

Riik peaks võtma eesmärgiks nende munatootjate toetamist, kes soovivad laiendada kõrgema heaoluga munakanade arvu ning vähendada puurispidamise osakaalu. See aitaks lisaks kanade heaolu suurendamisele kaasa sellele, et meie munatööstus oleks valmis üle-Euroopalisteks muudatusteks. Hetkel oleme teiste Euroopa riikidega võrreldes puuride osakaalu poolest tugevalt maha jäänud (Euroopa munaturu statistikast nähtub, et  riikide keskmine puurikanade osakaal on 44,9%, võrdluseks Eestis 87,7%) ning see kahjustab meie toidutootjate konkurentsivõimet ja paneb nad ebasoodsasse olukorda.

Ka Eesti seakasvatuses on emiste puurispidamine tavapraktikaks. Emised veedavad suure osa oma elutsüklist nii kitsaste võrede vahel, et ei saa isegi ümber keerata ning peavad lamama enese väljaheidete sees. Seda nii indlemise, gestatsiooni kui imetamise ajal. Toetudes teaduslikele seisukohtadele sigade heaolu vallas ning Euroopa Komisjoni ettevalmistatavale ettepanekule võiks ka Eesti võtta eesmärgiks järk-järgulise ülemineku emisepuuride kasutamiselt loomasõbralikematele alternatiividele, mis praegu paljudes teistes riikides levinud on. Eestis peavad aga enamik emiseid endiselt liikumatult raudvõrede vahel lamama.

Nähtamatud Loomad

Nähtamatud Loomad on Eestis 2017. aastal loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on farmiloomade heaolu tõstmine. Kõik Nähtamatute Loomade seisukohad põhinevad teaduslikul ja tõenduspõhisel maailmavaatel, väärtustades lisaks loomade heaolule ka inimeste toimetulekut, tervist, keskkonda ja jätkusuutlikku toidutootmist. Seisame selle eest, et Eesti loomsete toiduainete tootmine muutuks inim- ja loomasõbralikumaks, suurendades Eesti toidujulgeolekut ja konkurentsivõimet, parendades Eesti inimeste tervist ja vähendades negatiivset keskkonnamõju. Neid eesmärke järgides saame teiste Euroopa riikidega arengutes kaasas käia ja olulisi loomade heaolu aspekte arvestades meie loomakasvatuse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagada.