
Elame ajajärgul, kus paljude väärtuspõhiste ja tulevikku vaatavate otsuste langetamine on muutunud vältimatuks. Viimastel aastatel oleme näinud rohkem, kui eelnenud aastakümnetel kokku – ülemaailmne pandeemia, sõda Euroopa südames ja aina enam endast märkuandev kliimakriis.
Sellega seoses on tööstusliku loomakasvatuse probleemid muutunud veelgi põletavamaks ning on tekkinud mitmeid pakilisi majanduslikke, eetilisi ja julgeolekut puudutavaid küsimusi, millega peagi kogunev Riigikogu ja valitsus otsustavalt tegelema peavad.
Nähtamatute Loomade visioon paremast loomakasvatusest pakub lahendusi kriitilistele küsimustele loomakasvatuses ning suunab meid jätkusuutlikuma, inim- ja loomasõbralikuma Eesti poole, kus ka toidujulgeolek on tagatud. Nähtamatute Loomade ettepanekud on kooskõlas Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Euroopa Keskkonnapoliitika instituudi (IEEP) teaduslike uuringute ja soovitustega.
Ettepanekud
- Valitsus peaks suurettevõtete soosimise asemel toetama väiksemaid loomakasvatajaid, et tagada toidujulgeolek Eestis.
Eesti loomakasvatus on meie väikese riigi kohta Nõukogude aja pärandina äärmiselt tööstuslik. Meie riigis domineerivates hiigelfarmides ei ole tagatud ei töötajate ega loomade heaolu ning see süsteem on suureks ohuks meie toidujulgeolekule. Näiteks on kohalike kanamunade tootmine koondunud kolme suure munatootja kätte, kelle toodang kokku moodustab umbes 80% kõigist Eesti kanamunadest. See tähendab, et kui vaid üks neist ettevõtetest mingil põhjusel tootmise lõpetaks, tekiks kohene kriis Eesti munaturul. Sama olukord valitseb ka lihaturul.
Ometi lähevad praegu valitsuse toetused suuresti vaid hiigelloomakasvatajatele ning pisematel on keeruline ellu jääda. Seepärast peaks valitsus võtma loomakasvatuse toetuste maksmisel jõulisema suuna väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks, mis lisaks paremale toidujulgeoleku tagamisele aitaks ka elavdada ettevõtlust maapiirkondades ning vähendaks loomakasvatuse negatiivset mõju keskkonnale. See suund ühtib ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega.
- Kodumaine toit peab olema tervislik ning toodetud loomade heaolu arvestades.
Loomsete toodete kvaliteet on märkimisväärselt kõrgem, kui see on toodetud farmides, mis ei toimi intensiivkasvatuse põhimõtetel. Kui ühes hoones on tihedalt koos tuhanded loomad, siis kannatavad loomade tervis ja heaolu. See toob kaasa vajaduse massiliseks antibiootikumide ja muude ravimite kasutamiseks, mis toiduainete kaudu inimeste tervist kahjustavad. Antibiootikume kasutatakse regulaarselt tööstusfarmides, et ennetada haigusi, mis muidu oleksid vältimatud, kuna loomad on tihedalt stressirikastesse tingimustesse vangistatud. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaprogrammi raport rõhutab, et antimikroobsete ravimite ülekasutamine industriaalses loomakasvatuses on oluline mikroobide resistentsuse tekitaja inimestel, mida peetakse üheks suurimaks ohuks tänapäeva inimeste tervisele.