Foto: Shelter Ugolyok

24. veebruaril, Eesti Vabariigi 104. sünnipäeval algas Ukrainas sõda. Kogu Nähtamatute Loomade tiim valutas südant Ukraina inimeste pärast, loomakaitseorganisatsioonina aga tõusis meie prioriteediks kiiresti ka Ukraina loomade olukord. Kuna Nähtamatud Loomad tegeleb eelkõige farmiloomade heaoluga, võtsime ühendust Ukraina farmiloomade turvakoduga Shelter Ugolyok, et uurida nende olukorra, murede ja vajaduste kohta, millega Lõuna-Ukrainas Hersonis silmitsi seisti.

„Olud on loomulikult ärevad. Kogume annetusi, et nii enda kui ka loomade eest hoolitseda. Oleme hakanud varjupaika tooma ka neid loomi, kes on tänavatele sattunud. Neid on väga palju… Ja nende hulgas pole mitte ainult kassid ja koerad, vaid ka muud väiksemad farmiloomad,“ räägib telefonikõnes ärev Alexandra Levitska, Ugolyoki asutaja ja omanik.

Mõneks ajaks kadus varjupaigas elekter, töötajad olid päevi söömata ning varjupaigast kõigest 300 meetri kaugusel plahvatasid pommid. Levitska kirjeldas, et ka loomad olid hirmunud ja ta andis endast kõik, et nende jaoks rahulikuks jääda.

Foto: Shelter Ugolyok

Meie tiim reageeris kiiresti – loetud päevadega tehti mitmeid üleskutseid sotsiaalmeedias, jagati uudiseid lähedastega ning äratati ka Eesti ettevõtete tähelepanu, et leida viis, kuidas sulelisi-karvaseid kaugel Ukrainas aidata. Eesti inimeste süda tuksus meie omadega samas rütmis ja meel mõlkus samadesse koledatesse paikadesse, sest vaid mõne päevaga kogusime 244 eraisiku ja kuue ettevõtte annetuste abil 5000 eurot Ugolyoki toetuseks ning panime oma imeliste toetajate panuse teele. Kirjeldamatu tänu kõikidele inimestele, kes olid valmis mõtlema neile kaitsetutele ja hirmunud loomadele, kes kriisiolukordades paraku alati tagaplaanile jäävad. Nähtamatute Loomade tiimi poolt maailma suurim aitäh!

Selle raha eest osteti loomadele ja töötajatele süüa, ravimeid ja muud eluks vajalikku, et hoida sõjatingimustes turvakodu võimalikult efektiivselt funktsioneerimas. Levitska tunnistab, et olukord on jõudnud kriitilise piirini, evakueerimine oleks ainuõige, kuid nii mahukas ettevõtmine ei ole sõjakoldes paraku praegu võimalik. “Ma loodan, et presidentide läbirääkimised toovad mingisuguseid tulemusi. Kui ei, siis mõtleme edasi, mis saab,” räägib Levitska kõva südamega.

Ugolyoki töötajad ja vabatahtlikud olid ja on siiani väga keerulises olukorras. Suurtes tööstusfarmides ei jää töötajatel muud üle kui põgeneda ja loomad maha jätta. See on