Nähtamatute Loomade päästebussi tiim Ukraina piiri ääres humaniaatrabipunktis. Helena, Darja, Brigitta,

Reedel, 4. märtsil saatis Nähtamatud Loomad Eestist Ukraina piiri ääärde teele kaks bussi toiduabi, esmatarbekaupade, joogivee, kütuse ja muu vajalikuga, mis toimetati Ukraina varjupaikade loomade ja töötajateni. Nähtamatute Loomade tiimiliikmed viisid annetused Ukraina piiril asuvasse humanitaarabipunkti, kus need toimetati meie kontaktide kaudu Ukraina loomade varjupaikadeni. Toitu ja muud kaupa kogunes tänu heade annetajate toele ja Nähtamatute Loomade poolsele panusele lausa üle kolme tonni.

Esimene Nähtamatute Loomade buss Eestist jõudis Ukraina piirini ilma suuremate viperusteta. Terve tee oli tihe suhtlus Ukraina kolleegidega ja loomapäästjatega, kes koordineerisid loomade transporti sõjakolletest piirile. Eriti suured tänusõnad meie Ukraina koostööorganisatsiooni vabatahtlikule Lenale, kes on läbi projekti ennastunustavalt võidelnud selle eest, et loomi päästa. Nagu sõjakoldesse minnes eeldada võib, muutub kõik kogu aeg ja pidime korduvalt plaane ümber arvestama, et kiirelt muutuvate oludega kohaneda.

Esimese bussi autojuht oli vapper ja hea südamega motiveeritud, et loomi aidata. Seega kui selgus, et on vaja sõita Ukrainasse sisse, Lvivi varjupaika, et sealt loomad kätte saada, võttis ta selle käigu südikalt ette. Lvivi varjupaika toodi kokku erinevatest Kiievi jt Ukraina sõjakolde piirkondade varjupaigaloomi, kellele otsiti transporti Ukrainast välja. Kaks Kiievi loomade varjupaika on tänaseks Vene vägede pommitamise tõttu maha põlenud. Seda teades muutus meile eriti oluliseks anda endast parim, et neid kaitsetuid loomi aidata. Kui 8 koera ja üks kass olid Ukrainas bussi transpordipuuridesse paigutatud, algas sõit tagasi Poola piiri poole. Eriti toredad olid sealsed kohalikud piirivalvurid, kes loomadega kaubikule natuke eelisjärjekorda tekitasid ja tänu sellele piir kiiremini ületatud sai.

Samal ajal käis Eestist tihe suhtlus Põllumajandus- ja Toiduametiga, et läbirääkimistes loomadele Eestisse saabudes võimalikult head karantiinitingimused tagada. Ametkond oli meie päästeoperatsiooni suhtes väga kriitiliselt meelestatud ja üritas loomade jõudmist Eestisse keelata, sest Euroopa Liitu ei ole praegu lubatud Ukrainast varjupaigaloomi tuua. Peljatakse erinevaid haigusi, mille riskid on Ukrainas kõrgemad kui ELis ja mida võtame väga tõsiselt. Me küll mõistame riigiameti seadusepügalate järgimist ja tavaolukorras teeme seda ka ise, kuid sõjasituatsiooni kriisis oli vaja neid pommirahe all kannatavaid loomi kiirelt aidata. Kõige konstruktiivsem lahendus oli neile Eestis luua turvalised karantiinimajad ja hoolitseda selle eest, et nii inimeste kui loomade tervis ja heaolu on tagatud.

Läbirääkimistega samal ajal liikus esimene buss Riia poole veterinaaride esmakontrolli ja teine buss, mis seisis silmitsi tehniliste viperustega, jõudis ka lõpuks Ukraina piirini. Kogu sõit oli pikitud tihedas ühenduses olemisega nii Ukraina kohalike loomakaitsjatega, kes hoidsid meid kursis, millal mis loomi piirile toodamas on kui ka Eesti poolse tiimiga, kes organiseeris kõike muud jooksvat, et bussitiimi toetada ja infot vahetada.

Ühtlasi oli info kogu aeg muutuv, sõjasituatsiooni ebastabiilsus oli pidevalt selgelt esil. Meie tiim oli kogu aeg valmis paindlikkuseks, et kohaneda muutuvate oludega. Varjupaikadel