Foto: Loomapäästegrupp

 “Kardan, et talle visati hapet peale,” pakub Loomade Kiirabi Kliiniku assistent Kristina Siimann kiisut, kelle nägu meenutas lihamäge, uurides.

“Võimalik, aga enne põhjalikku uuringut ei ütle ma veel midagi,” kääris dr. Anu Poopuu käised üles ja tegi kiisule ettevaatlikult valuvaigistava süsti. “Varsti läheb tal kergemaks.”

Väga raskelt vigastatud kiisu jäi silma Põhja-Pärnumaal, Tootsi kandis ja temast anti Loomapäästegrupile teada eile õhtul. Kliinikud olid Pärnus kinni ja sestap päris vabatahtlik Kairi Liidlein kuidas edasi käituda? Pakkusin, et sebigu valuvaigisti peale, las jääb öösel hoiukodusse ning hommikul kohe kliinikusse. Küsisin, et kui hullus seisus ta on?

“Päris halvas tegelikult,” vastas Kairi.

“Päris halb,” tähendab Loomapäästegrupi keeles, et asi on täitsa pekkis – oleme nimelt näinud neid vigastatud loomi sellisel määral, et võtame asju juba üsna külma kõhuga.

“Sel juhul kihuta Tallinnasse otse Loomade Kiirabi Kliinikusse kui viitsid. Annan neile teada, et oled tulemas.”

“Saab tehtud.”

Kliinikus saadi ülevaatusega ühele poole ja võime vaid oletada, mis juhtuda võis, sest loomade juttu me ju ei mõista. Mingi pöörleva-tiirleva asja vahele võis ta jääda, sest ka lõualuu oli puudu. Variante on tegelikult palju – niiduk, aga nii suurele loomale pidi nimme peale ajama. Või jäi mootori vahele ja rihm rebis pool nägu ära? Ei me täpselt tea ja äkki kimas kellegi eest sellise hooga kuskil läbi ja tegi ise endale liiga. Kõik on võimalik. 

Vigastus ise oli kolm päeva kuni nädal vana ja kujutada ette, et ise peaksin sellises olekus kuskil lamama, võtab hirmujudinad peale. Olin selleks ajaks juba fotod kätte saanud kui dr. Poopuu helistas ja ettevaatlikult mind halbadeks uudisteks ette valmistama hakkas:

“Leidsin silmad ka sellest lihamassist üles – üks on kutu, aga teisest võib asja saada, kuigi kõik kokku on üsna lootusetu.”

Kliinikud nimelt ise eutanaasia üle ei otsusta, aga nad on alati sellised veidi kõhklevad, sest teinekord me ajame juuksekarva pooleks ja nõuame pea võimatut. Tuleb öelda, et pahatihti suudame isegi arstid imestama panna kui kõik hästi laabub, sest üsnagi paljud nn “lootusetud juhtumid” astuvad omal jalal haigemajast välja.

“Mida me siis teeme?” pärib dr. Poopuu.

“Miks ta juba magama pole pandud? See on ikka väga karm! Pane ta imesiva tuttu!”

Head teed kiisu! Ei suuda ma tegelikult ette kujutada, mida sa tundsid, aga see oli raudselt kohutav. Õnneks on su valud ja piinad nüüd möödas. Päästmine seegi ja tänud kõigile, kel on südant ka loomade kannatustele mõelda ning keerulisel ajal selle tarbeks euro-paar annetada raatsivad. Kas sellele kassile kulunud 150 eurot oli mõistlik raha kasutamine? Vastan ise sõbrad: võib-olla mitte mõistlik, aga hästi kulutatud igal juhul. Asjaolusid arvestades ehk isegi kõige õigemini kulutatud raha sel aastal üldse.

  • Loomapäästegrupp MTÜ
  • EE437700771003183318
  • Lindude ja loomade ravikulud
  • Annetusnumbrid: 9001313 (5.-)  9001414 (10.-)  9002323 (25.-)