Viimasel ajal on vaktsineerimise teema palju kirgi üles kütnud. Haigused ei kao kuhugi ja oleks vastutustundetu neid eitada. Pöördusime põletava teema valgustamiseks küsimustega Varjupaikade MTÜ veterinaari Kätlin Heina poole.
Mis haigused meie lemmikuid ohustavad? Millised haigused on nakkavad?
Meie lemmikloomi ohustavad erinevad haigused ja neid võib klassifitseerida järgmiselt:
nakkushaigused (viirused, bakterid, parasiidid, seened) ja mittenakkuslikud haigused (traumad, allergiad, autoimmuunhaigused, kasvajad ja teised patoloogiad).
Kuidas haigused levivad?
Tooks siinkohal välja tüüpilised nakatumisteed: piisknakkus (viirused), fekaal-oraalne ehk suukaudne nakatumine roojas leiduvate haigustekitajatega (parasiidid), nakatumine õhus levivate seeneeoste vahendusel ning emalt järglasele antud nakkus kas siis transplatsentaarselt (emakas platsenta vahendusel) või emapiima kaudu.
Nakkushaigustesse võivad loomad nakatuda keskkonna vahendusel või kandub haigus loomalt loomale. Keskkonnas võib toimuda fekaal-oraalne ülekanne ehk siis loom sööb teise looma nakatunud väljaheidet. Loomade omavahelises suhtluses või kokkupuutes võib haigus levida piisknakkusena või süljega. Seenhaigustega nakatumine toimub õhu kaudu levivate seeneeostega. Mõne haigusega nakatumine võib toimuda ka looteeas emaüsas, kui tiine loom kannab haigustekitajat või on ise haige.
Kas nakatumist saab vältida?
Ühene vastus on, et nakatumist ei saa 100% vältida. Vähendada saab ainult nakatumise tõenäosust ja seda tänu profülaktikale. Samuti tuleb puhtust hoida – pesta oma käsi, looma toidunõusid ja asemeid, hoolitseda kassi liivakasti puhtuse eest jne. Olen kuulnud väidet, et toas elav kass ei haigestu, kuid ma ei saa sellega nõustuda. Keskkond, kus elavad haigustekitajad ümbritseb meid igal pool ja me ise võime tuua nakkuse koju oma käte, riiete ja jalanõudega. Me suhtleme oma loomaga ja nii võime panna ohtu tema tervise.
Kuidas me saame oma lemmikuid kaitsta?
Kõige paremateks meetmeteks on õigete intervallidega vaktsineerimine ja regulaarsed ussikuurid. Vaktsiini tõhusus ei ole alati täielik, see oleneb haigusest, kuid kindlasti kergendab see läbipõdemist. Marutaudivaktsiin on väga efektiivne, ilma vaktsiinita on haigus tappev. Ka parvoviiruse puhul võib öelda, et juba üks doos kaitseb haiguse eest, mis muidu lõppeb surmaga.
Milline zoonoos ehk loomalt inimesele ülekanduv haigus on ohtlik?
Üldiselt võivad kõik haigused olla ohtlikud. Kindlasti ei saa mööda vaadata marutaudist, mis levib looma sülje kaudu ja on väga ohtlik, sest haigusel puudub ravi ja see lõpeb surmaga.
Eesti kontekstis on aktuaalne ka lemmikloomade leptospiroosi haigestumine niisketel aastaaegadel nagu kevad ja sügis. Leptospiroos levib peamiselt nakatunud hiirte ja rottide uriiniga. Loomad nakatuvad kokkupuutudes haige looma uriiniga, näiteks reostunud vett juues või pinnasega. Leptospiroos on potentsiaalselt surmav zoonootiline haigus.
Mida peab silmas pidama vastutustundlik loomaomanik? Iga loomaomanik võiks teha kõik endast oleneva, et loom oleks terve ja kaitstud. Regulaarselt tuleks külastada loomakliinikut ja lasta teha vähemalt üks kord aastas loomale tervisekontroll. Igal lemmikul peaks olema veterinaarpass ja koostöös loomaarstiga väljatöötatud individuaalne vaktsineerimiskava. Paljud loomakliinikud saadavad ka meeldetuletuse, kui hakkab lähenema järgmine vaktsineerimise kuupäev. Ussikuuri tuleks lemmikule teha 2–4 korda aastas ja vahet pole, kas loom käib õues või ei käi.
Ainult looma omanik saab hoida oma looma tervist. Kindlasti tuleks jälgida informatsiooni haiguspuhangute kohta ja kontrollida, kas ikka on kõik tehtud selleks, et lemmik ei nakatuks. Samuti saab reguleerida ka teiste loomadega kokkupuuteid. Näiteks koerte kennelköha levimisel tasuks mõelda, kas ikka külastada mänguväljakut sel ajal, kui seal viibivad võõrad koerad või kas tasub osa võtta siseruumis toimuvast koertenäitusest.
Kas Eestis on vaktsineerimine kohustuslik?
Marutaudi vastane vaktsineerimine on kohustuslik intervalliga 1–2 aastat. Eesti on kuulutatud küll marutaudivabaks maaks, kuid see on toimunud tänu sellele, et pidevalt ja jätkuvalt tegeletakse profülaktikaga. Samas on meil ühine piir Venemaaga, kus marutaud pole kuhugi kadunud ja ka Lätis esineb marutaudijuhtmeid. Metsloomad piire ei tunnista ja võivad täiesti vabalt üle piiri liikuda.
Lemmikloomaga teise riiki reisides tuleb uurida sihtriigi veterinaarseid nõudeid vaktsineerimise ja muude toimingute, näiteks parasiiditõrjete kohta. Need võivad riigiti erineda, kuid marutaudi vastu vaktsineerimine on igal pool kohustuslik.
Kompleksvaktsiiniga tuleb vaktsineerida, et lemmikloom ja ka inimene ise püsiksid terved ja saaksid elada täisväärtuslikku elu.
Kuidas on lood varjupaigaloomadega? Kuidas neid vaktsineeritakse?
Kui looma varjupaika vastu võetakse, kontrollitakse esmalt kiibi olemasolu. Kui kiip puudub või see on registrisse kandmata, siis ei ole meil võimalik teada saada looma tervislikku tausta ja talle tehakse täielik ülevaatus. Tervisekontrolli käigus vaktsineeritakse looma kompleksvaktsiiniga ja kui vanus võimaldab, siis ka marutaudivastase vaktsiiniga. Samuti tehakse koheselt välis- ning siseparasiiditõrje. Siinkohal tuleb välja erisus varjupaigameditsiini ja koduse lemmiklooma meditsiini vahel. Pere lemmikule soovitatakse teha parasiiditõrjet 10 päeva enne vaktsineerimist, kuid varjupaigas on palju loomi koos ning me ei saa riskida sellega, et nakkushaigus tuuakse sisse. Peame tagama varjupaiga keskkonna bioohutuse ja meil ei ole aega 10 päeva oodata. Koheselt vaktsineerides kaitseme nii sissetulevat looma kui ka juba varjupaigas viibivaid loomi võimaliku nakatumise eest. Samuti on meil kohustus kaitsta varjupaigatöötajaid zoonooside eest.
Varjupaigas korraga parasiiditõrje tegemine ja vaktsineerimine on üldlevinud praktika üle maailma ja sellele kogemusele on meil hea toetuda.
Mis saab edasi, kui loom läheb uude koju?
Meie varjupaikadest uude koju minevad loomad on kiibistatud, vaktsineeritud, tehtud on sise- ja välisparasiiditõrjed ning lisaks on nad vastavalt soole ja kui vanus seda võimaldab kas steriliseeritud või kastreeritud. Loom saab kaasa veterinaarpassi, kus on protseduurid kirjas ning on määratud ka kordusvaktsineerimise kuupäev.
Edasi soovitan loomaomanikul leida oma lemmikule isiklik loomaarst, nii nagu inimestel on perearst. Tema hakkab jälgima teie looma tervislikku käekäiku ja määrab juba edaspidised protseduurid. Me kõik oleme ju huvitatud sellest, et meie loomade elaksid tervelt ja õnnelikult. 2021. aastal tegime Varjupaikade MTÜ-s 3835 vaktsineerimist.
Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2022/1 numbris. Autor: Anneli Matsi
