Foto: Piret Eensoo

Meie müttame lumesajus labidatega, et hoida teed ja rajad liikumiseks lahti. Mida teevad pakase ja paksu lumega aga metsloomad?

Metsloomad on harjunud aastaaegade vaheldumise ning talvise külmaga. Talv pole neile midagi erakordset – loomad elavad oma igapäevast elu ja saavad kenasti hakkama. Talvel liiguvad nad vähem ringi, hoides nii vajalikku energiat. Võimalusel hoiavad metsloomad sobivate toidukohtade ligidusse.

Jänesed ning metskitsed otsivad lume alt rohelisi taimi ja kulu ning näksivad puhmaid, puuvõrseid ja -koort. Oled ehk märganud, et haavikuemandad tunnevad õunapuu koore vastu erilist huvi just talvisel ajal?

Metsloomad ei vaja lisatoitu inimestelt, nad on harjunud oma loodusliku toiduvalikuga. Kuiv hein muudab metskitsed talvel januseks. Kartulid või muud mahlakad juurikad külmuvad metsas praeguste miinuskraadidega kõvadeks kui kivi.

Metsloomad on kohastunud talvise külmaga. Metskitsedel, rebastel ja teistel loomadel on talvekarv võrreldes suvekasukaga tihedam ja heledam. Valgejänes on talvel suisa valget kaitsevärvi. Karvad tema varvaste vahel hoiavad varbad soojas ja toimivad kui räätsad, millega on lumel kergem liikuda. Valgejänes on hästi kohastunud põhjamaiste oludega ja ta tuli ühe esimese asukana siia kanti elama juba peale jääaega.

Mõned metsloomad on aga talveks teisiti kohanenud. Näiteks siilid, karud ja mägrad on söönud end sügisel rasva ja veedavad külma lumise aja talveunes või taliuinakus. Nii pole neil toidu otsimisega üldse muret.