Foto: Loomapäästegrupp
Metskits on mitmekesine toituja, kes ennekõike peaks sööma oksavõrseid, kuna vajab rohkelt kiudaineid normaalse seedetegevuse tagamiseks. Mitmekesise söömise puhul pigem osaline rapsitaimede ja teiste põllumajanduskultuuride tarbimine aitab rohkemal kitskonnal talve üle elada ja kasvatab arvukust.
Nimelt pole täheldatud, et rapsipõldude ümber oleks kitsearvukus madalam või oleks erakordselt palju mürgistusjuhtumeid. „Kirjandusest leitav söötmiskatsest rapsiga ei ilmnenud mürgistusnähte kitsedel, kes tarbisid 60% ulatuses rapsitaimi, tunnused ilmnesid ainult osadel kitsedel, kes said 100% oma söödasedelist rapsitaimi. Seega võime eeldada, et tegemist pigem probleemid individuaalsete isenditega, kes ei oska tasakaalu hoida oma söögisedelis,“ tõdes Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits.
Eesti Maaülikooli dotsent Tiit Randveer arvas, et tegemist võib olla atsidoosiga. „Nad söövad ennast rapsist täis ja nad ei pea sealjuures väga palju mäletsema, mis tähendab seda, et see sisekeskkond saab olema liiga happeline. Seega kogu mikrofloora hävib, mis neil muidu aitaks seedida,“ tõdes Randveer.
Kapsalehelised, sh rapsitaimed, sisaldavad alkaloide, glükosinolaate ja muid aineid, mis suurtes kogustes tarbides kahjusta