Fotol: Eesti delegatsioon

Ligi 200 riiki saavutasid üksmeele sammudes, kuidas kaitsta ja taastada looduskeskkonda lähikümnenditel. Lepiti kokku taastada aastaks 2030 30% kahjustunud ökosüsteemidest kogu maailmas – nii maismaal kui ookeanides ning samaks ajaks võtta kaitse alla 30% ookeanidest ja 30% maismaast. Lisaks otsustati luua haavatavamate riikide pingutuste abistamiseks uus fond.

Kanadas Montréalis toimunud ÜRO elurikkuse konverentsil (COP15) ühines ka Eesti ajaloolise Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistikuga. Kõnelustel osalenud Eesti keskkonnaminister Madis Kallas ütles, et saavutatuga on igati põhjust rahul olla. „Elurikkuse raamistikul on selged ja mõõdetavad eesmärgid, nüüd on vaja kokkulepitu ellu viia. Eestile ei tähenda Montréalis saavutatu midagi väga uut, me jätkame oma keskkonnahoius praegusel kursil – kaitseme ja taastame, kus vaja,“ ütles Kallas. „COPi president Huang Runqiu tõstis oma kõnes esile kaks positiivset näidet looduse taastamise kohta. Üks neist oli Eesti edulugu Euroopa naaritsa taasasustamisest, nii et meil on teadmisi, mida muu maailma jagada,“ nentis keskkonnaminister.

Elurikkuse kao peatamiseks – maailmas on väljasuremisohus miljon liiki – tuleb panustada ka rahaliselt. Ühiselt lepiti kokku, et eesmärkide saavutamiseks on vajalik suurendada elurikkuse rahastamist kõikidest allikatest (nii kodumaistest kui ka rahvusvahelistest, riigi- ja erasektorist) 200 miljardi dollarini aastas. Ülemaailmse keskkonnafondi alla luuakse uus fond, millest aidatakse kõige haavatavamaid riike looduse hoidmisel.

Veel Kunming-Montreali elurikkuse lepingu ülemaailmseid eesmärke:

  • peatada liikide väljasuremine
  • tagada 2030. aastaks looduslike liikide ohutu, seaduslik ja säästev kasutamine ning nendega kauplemine
  • vähendada põllumajandusmürkide negatiivset mõju 2030. aastaks vähemalt 50% võrra
  • vähendada 2030. aastaks reostusriske ja saastet tasemele, mis ei kahjustaks elurikkust
  • vähendada 2030. aastaks ülemaailmset tarbimise jalajälge, sh jäätmete hulka ja toidu raiskamist
  • viljeleda loodussäästvat põllumajandust, kalandust ja metsandust
  • tuua loodus linna tagasi
  • kasutada kliimamuutuste leevendamiseks looduspõhiseid lahendusi
  • 2030. aastaks vähendada ohtlike võõrliikide levikut vähemalt poole võrra
  • leida rahalisi vahendeid ja võimaldada ettevõtetel võtta vastutus bioloogilise mitmekesisuse eest