Täna kogunevad Kanadas ligi kahesaja riigi esindajad, et leppida kokku uued, senisest tõhusamad lahendused, mis aitaksid peatada maailma elurikkuse hävimist.

„Me peame pöörama elurikkuse kriisi peatamises uue lehekülje,“ ütles Eestit läbirääkimistel esindav keskkonnaminister Madis Kallas. „Senised meetmed ei ole olnud piisavad. Seepärast püüame nüüd leida uued viisid, sihid ja eesmärgid, et juba järgmise kümne aasta jooksul oleks maailma elurikkuse juures näha positiivseid muutusi. Peame seejuures meeles pidama, et inimene on eluslooduse osa.“

ÜRO elurikkuse konventsiooni osalised asuvad Montrealis kokku leppima elurikkuse kriisi lahendusi kuni aastani 2050. Eesmärk on kaitsta tõhusalt vähemalt 30% maismaast ja 30% maailma ookeanidest, taastada miljardeid hektareid kahjustatud maad ja magevee ökosüsteeme ning sama palju ökosüsteeme ka ookeanides.

Keskkonnaminister Kallase sõnul suunab Eesti oma pingutused võtmetähtsusega elupaikadele, mille olukorda ei saa pidada heaks. „Näiteks märgalad ja metsad. Olulised on ka pärandniidud ja vooluveekogud,“ kirjeldas ta Eesti panust, mida Montrealis tutvustatakse.

Kohtumisel on kõne all ka ülemaailmse elurikkuse fondi loomine, millest finantseeritaks arenguriikide tegevusi elurikkuse kaitseks. Euroopa Liit on seisukohal, et fondi loomise asemel tuleks pigem tõhustada juba olemasolevaid rahastusmeetmeid. Suure tõenäosusega peavad eelkõige arenenud riigid arvestama, et neil tuleb strateegia ellu rakendamise eest maksta.

Kallase sõnul peab kokkulepitav strateegia olema piisavalt ambitsioonikas, teisalt aga ka realistlik. Oluline on eesmärkide mõõdetavus. Seepärast pannakse läbirääkimistel lisaks eesmärkidele paika nende rakendamise konkreetne kava.

ÜRO elurikkuse konventsiooni osaliste 15. konverents (Conference of the Parties ehk lühendatult COP15) kestab Kanadas Montrealis kuni 19. detsembrini.

Elurikkuse COPi veebikodu: https://www.cbd.int/conferences/2021-2022

Taustaks:

Elurikkuse raamistiku aastani 2050. aasta visioon on elada loodusega kooskõlas (Living in harmony with nature). Pikaajalised sihid seatakse aastaks 2050 ning vahe- eesmärgid aastaks 2030. Lisaks on tegevustele suunatud eesmärgid, mida hetkel on kokku 22.

Tegevustele suunatud eesmärgid on jagatud kolme gruppi:elurikkuse kaitse,
keskkonna säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane jaotamine,
strateegia rakendamine.

Kuna enamik eelmise ülemaailmse elurikkuse strateegia eesmärkidest jäi saavutamata, siis seekord töötatakse paralleelselt välja ka rakenduskava. Selleks seatakse erinevaid mõõdikuid, mille põhjal saavad riigid oma eesmärkide täitmisest aru anda.

Uus elurikkuse raamistik on äärmiselt oluline kõikidele liikmesriikidele – selle järgi joonduvad kõik regionaalsed ja riiklikud elurikkuse strateegiad ja arengukavad, ning selles kokkulepitud eesmärgid on suunaks aastani 2030.

Elurikkuse (bioloogilise mitmekesisuse) konventsioon on kõige laiema ulatusega looduse kaitse ja kasutamise alane rahvusvaheline lepe, mis võeti vastu 1992. aastal Rio de Janeiros. See sätestab looduse kaitse kogu selle rikkuses ja kõikidel tasemetel. Elurikkust kaitstakse geeni, liigi, koosluse ja kogu ökosüsteemi tasemel.

Konventsiooniga liitunud riik peab oma territooriumil tagama loodusliku mitmekesisuse kaitse ning säästliku kasutamise ning panustama seeläbi üleilmsete elurikkuse kaitse ja säilitamise otstarbel vastu võetud eesmärkide täitmisesse. Selleks tuleb koostada (lähtudes globaalse strateegia eesmärkidest) vastav strateegia ja tegevuskava. Eestis on selleks olnud Looduskaitse arengukava aastani 2020 avaneb uues vahekaardis, mis võtab arvesse ka konventsiooni eesmärke.

Konventsiooni ja selle protokollide täitmise kohta tuleb liikmesriigil, sh Eestil, iga nelja aasta järel esitada aruanne.