Foto: MTÜ Nähtamatud loomad

Tööstusliku loomakasvatuse keskkonnamõju

Lihafaktid.ee koduleht üritab jätta loomakasvatusest kui tervikust erakordselt positiivset muljet nii keskkonnamõjude, inimtervise kui muude teemade lõikes. See on eksitav lähtepunkt, arvestades, et kliimasoojenemise kontekstis on nii teadlased kui Euroopa Liit on väljendanud muret laiaulatusliku loomakasvatuse suurte negatiivsete keskkonnamõjude osas. 2019. aasta IPCC kliimaraport osutas, et vähendada globaalseid emissioone ja negatiivset mõju kliimale, peame vähendama ka lihatarbimist. Seega peaksime kõik sööma tunduvalt vähem liha, aga see võiks pärineda kõrgema heaoluga väiketootmisest.

Intensiivne tööstuslik loomakasvatus ja väikekasvatus kõrgema heaoluga loomafarmide näol erinevad teineteisest kui öö ja päev. Olulised erinevused esinevad nii loomade pidamistingimustes ja heaolu tagamises kui tootmise keskkonnamõjudes. Kodulehe lihafaktid.ee tekstides aga ei eristata tööstuslikku ja väikekasvatust ning jäetakse mitmed olulised erinevused kajastamata. Ühiskonna teadlikkus loomade pidamistingimuste erinevusest erinevates tootmisviisides on madal, mistõttu enamik tarbijaid ei pruugi aru saada, et kodulehel kirjutatu ei kehti kogu loomakasvatuse pihta.

Tööstuslik loomakasvatus on keskkonna ja loomade heaolu vaatevinklist suur murekoht. Ühes tööstusfarmis on tihti enam kui 10 000 looma, millega kaasneb üüratu negatiivne mõju keskkonnale. Intensiivkasvatust iseloomustab ka suur söödakulu, sest 1 kg liha tootmiseks kulub keskmiselt mitukümmend kilo teravilja ja soja. Näiteks tööstusfarmide veiseliha puhul Our World in Data andmetel lausa 25 kg teravilja, rääkimata muust lisasöödast ja tootmiskuludest. Lisaks toodab suur hulk loomi palju väljaheiteid, mille majandamine on ressursikulukas.

ÜRO andmetel pärineb lausa 15% globaalsetest kasvuhoonegaaside heitekogusest just loomakasvatusest. See on märkimisväärne hulk, mida loomatööstuse koostatud kodulehel probleemina pisendada üritatakse. See ei ole tarbijate ja avalikkuse suhtes aus. Nii rohepöörde kontekstis kui laiemalt keskkonnasõbraliku mõtlemise ja tarbimise levikul näeme üha enam teadlaste ja ELi soovitusi vähendada liigset lihatarbimist ning eelistada väiksema jalajäljega taimset toitu. Eestis tarbiti eelmisel aastal elaniku kohta ca 80 kg lihatooteid. See kogus on suurem isegi Euroopa Liidu keskmisest, mida juba peetakse liiga paljuks. Seetõttu on oluline vähendada liigset tööstusliku loomakasvatuse toodangu tarbimist Eestis, asendada see kõrge heaoluga väikefarmide toodanguga ning suurendada täisväärtusliku taimse toidu kogust menüüs.

Loomade heaolu suurtootmises vs väikefarmides

Loomade heaolu on üha enamatele tarbijatele oluline väärtus. Suheldes Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarametnikega, kes külastavad kontrollkäikudel Eesti tööstusfarme, oleme saanud korduvalt sisendit, et heaoluprobleemid tulenevad tööstusliku loomakasvatuse algloogikast. Tööstusfarmeritel ongi raske loomade heaolu prioriteetse valdkonnana võtta, sest intensiivkasvatuse ülesehitus on odav masstootmine, kus loomade pidamistingimustelt võimalikult palju kokku hoitakse. Loom ei ole praeguses masstootmises elusolend, kelle huvide ja heaoluga arvestada, vaid tootmisvahend, masin, mitte-elusolend.

Oluline on alustada mõistmisest, et loomadest hooliva ja loomade heaolu väärtustava ühiskonnana, kus nõrgemate kaitsmine on oluline väärtus, peame edasi liikuma sellisest aegunud suhtumisest ja pidamisviisist, mis loomadele kannatusi põhjustab. Kitsad pidamistingimused, traat- või betoonpuurid, tegevusvõimaluste puudumine, terviseprobleemid ja muud küllaltki ebamugavad teemad on praeguse intensiivtootmise olemuslikud osad.

Väiketootmise puhul on tootmise fookus teistsugune võrreldes intensiivkasvatusega. Loomade arv on märkimisväärselt väiksem, igal loomal on rohkem liikumisruumi ja võimalust liigiomaste karjasuhete tekkeks. Mahetootmises on loomade heaolunõuded kõrged. Tootmise põhimõte lähtub jätkusuutlikkusest ja heaolu tagamisest, mis on öö ja päev võrreldes intensiivkasvatusega. Uuringud näitavad, et väiketootmises levib ka vähem haigusi, sest loomad ei ole nii ma