Foto: MTÜ Nähtamatud loomad

Tööstusliku loomakasvatuse keskkonnamõju

Lihafaktid.ee koduleht üritab jätta loomakasvatusest kui tervikust erakordselt positiivset muljet nii keskkonnamõjude, inimtervise kui muude teemade lõikes. See on eksitav lähtepunkt, arvestades, et kliimasoojenemise kontekstis on nii teadlased kui Euroopa Liit on väljendanud muret laiaulatusliku loomakasvatuse suurte negatiivsete keskkonnamõjude osas. 2019. aasta IPCC kliimaraport osutas, et vähendada globaalseid emissioone ja negatiivset mõju kliimale, peame vähendama ka lihatarbimist. Seega peaksime kõik sööma tunduvalt vähem liha, aga see võiks pärineda kõrgema heaoluga väiketootmisest.

Intensiivne tööstuslik loomakasvatus ja väikekasvatus kõrgema heaoluga loomafarmide näol erinevad teineteisest kui öö ja päev. Olulised erinevused esinevad nii loomade pidamistingimustes ja heaolu tagamises kui tootmise keskkonnamõjudes. Kodulehe lihafaktid.ee tekstides aga ei eristata tööstuslikku ja väikekasvatust ning jäetakse mitmed olulised erinevused kajastamata. Ühiskonna teadlikkus loomade pidamistingimuste erinevusest erinevates tootmisviisides on madal, mistõttu enamik tarbijaid ei pruugi aru saada, et kodulehel kirjutatu ei kehti kogu loomakasvatuse pihta.

Tööstuslik loomakasvatus on keskkonna ja loomade heaolu vaatevinklist suur murekoht. Ühes tööstusfarmis on tihti enam kui 10 000 looma, millega kaasneb üüratu negatiivne mõju keskkonnale. Intensiivkasvatust iseloomustab ka suur söödakulu, sest 1 kg liha tootmiseks kulub keskmiselt mitukümmend kilo teravilja ja soja. Näiteks tööstusfarmide veiseliha puhul Our World in Data andmetel lausa 25 kg teravilja, rääkimata muust lisasöödast ja tootmiskuludest. Lisaks toodab suur hulk loomi palju väljaheiteid, mille majandamine on ressursikulukas.

ÜRO andmetel pärineb lausa 15% globaalsetest kasvuhoonegaaside heitekogusest just loomakasvatusest. See on märkimisväärne hulk, mida loomatööstuse koostatud kodulehel probleemina pisendada üritatakse. See ei ole tarbijate ja avalikkuse suhtes aus. Nii rohepöörde kontekstis kui laiemalt keskkonnasõbraliku mõtlemise ja tarbimise levikul näeme üha enam teadlaste ja ELi soovitusi vähendada liigset lihatarbimist ning eelistada väiksema jalajäljega taimset toitu. Eestis tarbiti eelmisel aastal elaniku kohta ca 80 kg lihatooteid. See kogus on suurem isegi Euroopa Liidu keskmisest, mida juba peetakse liiga paljuks. Seetõttu on oluline vähendada liigset tööstusliku loomakasvatuse toodangu tarbimist Eestis, asendada see kõrge heaoluga väikefarmide toodanguga ning suurendada täisväärtusliku taimse toidu kogust menüüs.

Loomade heaolu suurtootmises vs väikefarmides

Loomade heaolu on üha enamatele tarbijatele oluline väärtus. Suheldes Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarametnikega, kes külastavad kontrollkäikudel Eesti tööstusfarme, oleme saanud korduvalt sisendit, et heaoluprobleemid tulenevad tööstusliku loomakasvatuse algloogikast. Tööstusfarmeritel ongi raske loomade heaolu prioriteetse valdkonnana võtta, sest intensiivkasvatuse ülesehitus on odav masstootmine, kus loomade pidamistingimustelt võimalikult palju kokku hoitakse. Loom ei ole praeguses masstootmises elusolend, kelle huvide ja heaoluga arvestada, vaid tootmisvahend, masin, mitte-elusolend.

Oluline on alustada mõistmisest, et loomadest hooliva ja loomade heaolu väärtustava ühiskonnana, kus nõrgemate kaitsmine on oluline väärtus, peame edasi liikuma sellisest aegunud suhtumisest ja pidamisviisist, mis loomadele kannatusi põhjustab. Kitsad pidamistingimused, traat- või betoonpuurid, tegevusvõimaluste puudumine, terviseprobleemid ja muud küllaltki ebamugavad teemad on praeguse intensiivtootmise olemuslikud osad.

Väiketootmise puhul on tootmise fookus teistsugune võrreldes intensiivkasvatusega. Loomade arv on märkimisväärselt väiksem, igal loomal on rohkem liikumisruumi ja võimalust liigiomaste karjasuhete tekkeks. Mahetootmises on loomade heaolunõuded kõrged. Tootmise põhimõte lähtub jätkusuutlikkusest ja heaolu tagamisest, mis on öö ja päev võrreldes intensiivkasvatusega. Uuringud näitavad, et väiketootmises levib ka vähem haigusi, sest loomad ei ole nii massiliselt kitsastes tingimustes koos, mis on haiguste jaoks soodne kasvulava.

Antibiootikumiresistentsus – varjatud oht

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) toob oma 2019. aastal avaldatud Eesti tööstusliku loomakasvatuse raportis murekohana välja suurt antibiootikumikasutust külastatud Eesti farmides. Our World in Data andmetel oleme antibiootikumide kasutamise poolest naaberriikidest samuti ees, nii Soomes, Leedus, Norras kui Rootsis kasutatakse loomakasvatuses vähem antibiootikume kui Eestis. Arvestades antibiootikumiresistentsuse üha kõrgenevat ohtu, mis muuhulgas kaasneb sellega, et suure lihatoodete tarbimise kaudu tarbime ka sealt pärit antibiootikumijäänuseid, on see tõsine terviseoht, mida ei saa ignoreerida.

Kuna tööstuslikus loomakasvatuses on suur hulk loomi väiksele alale paigutatud, pidamistingimused kitsad ning olud loomade heaolu mõttes kehvad, on haiguste ning vigastuste tekke ja leviku risk kõrgem. Seetõttu on levinud profülaktiline antibiootikumide manustamine. Paraku on sel negatiivsed tagajärjed ka inimtervisele, kuna tööstusfarmide lihatoodete tarbimise kaudu satuvad loomadele manustatud antibiootikumid meie toidulauale. Kampaaniat loomakasvatuses antibiootikumikasutuse vähendamiseks on veetud juba pikalt, kuid muutused on visad tulema – selleks, et antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses väheneks, peaks muutuma kogu süsteemi ülesehitus. Kui loomadel on piisavalt liikumisruumi, tegevusvõimalusi, väiksem stress ja nad ei vaevle ruumikitsikuses, ei ole neile tarvis profülaktiliselt antibiootikume sellisel suurel määral manustada. Üha enam tuuakse välja, et inimestele arstide poolt välja kirjutatud antibiootikumid ei toimi enam soovitud kujul, sest tööstusfarmide lihatoodete järjepidevalt kaasamanustatud antibiootikumid on arendanud meis resistentsuse paljude antibiootikumide mõju vastu.

Kelle huve esindab lihafaktid.ee veebisait?

On oluline teada, et lihafaktid.ee on osa üle-euroopalisest tööstusliku lihatootmise lobiprojektist European Livestock Voice. See ühendab suuri lihatootjaid, aga ka näiteks ühendust Euro Foie Gras, mis on rahvusvaheline foie gras’ ehk partide ja hanede julma sundsöötmise teel valmistatud lihatoote promo-organisatsioon. Lisaks on üks lobiprojekti osa Fur Europe, mis on karusnahatööstuse esindusorganisatsioon, mis teeb lobitööd karusloomafarmide keelustamise vastu. Tegu on tööstusliku loomakasvatuse turundusprojektiga ning on oluline, et tarbijad teaksid seda, sest lihafakte esitatakse kodulehel läbi tööstusfarmide majanduslike huvide vaate.

Mis on lahendus tööstusfarmide probleemile?

Vaadates kliimakriisi tekkepõhjuseid, liigse lihatarbimise negatiivseid tervisemõjusid ning loomade heaoluprobleeme tööstuslikus loomakasvatuses, on üsna selge, et selle kriitilise probleemiga tuleb tegeleda. Lihafaktid.ee portaal ei ole osa lahendusest, sest hägustab tarbija jaoks teemat veelgi, jättes mulje, et kogu loomakasvatusega on kõik hästi. Eesti suur lihatarbimine peab paraku vähenema ja loomakasvatusel on oluline keskkonnaalaste muudatustega kohaneda. Nähtamatutes Loomades kutsume üles lihatarbimist vähendama riiklikes toitumissoovitustes tooduni, mis on ca 1-2 tikutopsi suurune kogus päevas. See väike lihakogus võiks pärineda kõrge heaoluga tootmisest ja väikekasvandustest, millest oleme ülevaate koostanud siia. On suur hulk inimesi, kes on otsustanud veelgi vähem liha süüa. Näeme olulise sammu ja lahendusena seda, et suur hulk inimesi vähendab lihatarbimist, mitte seda, et väike hulk inimesi loobub sellest täielikult.

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

PÕNEVAT LUGEMIST:

Saada vihje, foto või video!

Saada vihje

Kontrolli kiipi

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: