Foto: MTÜ Nähtamatud loomad

Tööstusliku loomakasvatuse keskkonnamõju

Lihafaktid.ee koduleht üritab jätta loomakasvatusest kui tervikust erakordselt positiivset muljet nii keskkonnamõjude, inimtervise kui muude teemade lõikes. See on eksitav lähtepunkt, arvestades, et kliimasoojenemise kontekstis on nii teadlased kui Euroopa Liit on väljendanud muret laiaulatusliku loomakasvatuse suurte negatiivsete keskkonnamõjude osas. 2019. aasta IPCC kliimaraport osutas, et vähendada globaalseid emissioone ja negatiivset mõju kliimale, peame vähendama ka lihatarbimist. Seega peaksime kõik sööma tunduvalt vähem liha, aga see võiks pärineda kõrgema heaoluga väiketootmisest.

Intensiivne tööstuslik loomakasvatus ja väikekasvatus kõrgema heaoluga loomafarmide näol erinevad teineteisest kui öö ja päev. Olulised erinevused esinevad nii loomade pidamistingimustes ja heaolu tagamises kui tootmise keskkonnamõjudes. Kodulehe lihafaktid.ee tekstides aga ei eristata tööstuslikku ja väikekasvatust ning jäetakse mitmed olulised erinevused kajastamata. Ühiskonna teadlikkus loomade pidamistingimuste erinevusest erinevates tootmisviisides on madal, mistõttu enamik tarbijaid ei pruugi aru saada, et kodulehel kirjutatu ei kehti kogu loomakasvatuse pihta.

Tööstuslik loomakasvatus on keskkonna ja loomade heaolu vaatevinklist suur murekoht. Ühes tööstusfarmis on tihti enam kui 10 000 looma, millega kaasneb üüratu negatiivne mõju keskkonnale. Intensiivkasvatust iseloomustab k