Foto: Uudo Timm

Lendorava seiret on nüüdseks korraldatud juba 30 aastat. Iga-aastaselt kontrollib Keskkonnaagentuur kõiki Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud lendorava leiukohti ja lisaks inventeeritakse ka teisi sobivaid elupaiku. 2023. aastal kontrolliti erinevate tööde raames ühtekokku üle 3 000 metsaeraldise. Kui algaastatel olid aluseks puistuplaanid, siis nüüd on peamiseks lähteandmestikuks lendorava elupaiga sobivuse mudel.

2023. aastal leiti juurde 12 uut lendorava leiukohta ja mitmete leiukohtade paiknemise muutusi. Selle aasta tulemustest selgub, et asustatud leiukohtade arv ulatub 100-ni. Aasta alguses kinnitatud kaitsetegevuskavaga on püstitatud eesmärgiks 125 asustatud lendorava leiukohta jooksval aastal. Vaatamata sellele, et lendoravate asustatud leiukohtade arv on aeglaselt tõusmas, ei tähenda see, et asurkond meil heas seisus on. Keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialisti Uudo Timmi hinnangul on levila killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel loomad ei ole võimelised levima. Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu (IUCN) Punase nimestiku kriteeriumite kohaselt on Eesti asurkonna seisund hinnatud kriitiliselt ohustatuks.

Pikemas perspektiivis on lendoravate elutingimuste säilimiseks ja liigi seisundi halvenemise ära hoidmiseks vaja rakendada raiete-eelset lendoravate asustatuse kontrolli, tagada leiukohtade vaheliste ühenduste säilimine ning kujundada noorematest metsadest uusi sobivaid elupaiku ja ühenduskoridore. Uute leiukohtade avastamiseks tuleb jätkata teadaolevate leiukohtade ümbruses metsade inventeerimist, et avastada sünnikohast lahkunud noorloomade uusi elupaiku.

Lendoravaid leiab vaid Ida- ja Lääne-Virumaalt ning Põhja-Jõgevamaalt. Lendorava üldine leviala on viimasel sajandil vähenenud ja lendoravaid pole enam leitud Lõuna-Eestis, Raplamaal ega Harjumaal.

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

Saada vihje, foto või video!

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: