Tutvustus
Lembelinnud on kasvult väikesed, 13-17cm pikkused, lühikese sabaga ja oma suuruse kohta võimsa nokaga linnud. Linnud on üsna seltsivad ning väga soovituslik on neid paarina koos pidada. Lembelinnupaar on väga tugeva sidemega. Nad on pidevalt teineteise kõrval ning puhastavad üksteist. Lembelinnud on pärit Aafrika kesk- ja lõunaosast (sh. Madagaskari saarelt). Eestis enamlevinud lembelinnuliikide emastel ja isastel isenditel pole võimalik väliselt vahet teha, seega on vaja soo teada saamiseks DNA test.
Käitumine
Lembelinnud on enesekindlad, kiired, uudishimulikud ja elavad linnud. Kuigi nende nokk on väike, võib see oma tugevuse tõttu palju pahandust teha: nad on võimelised õppima ise puuriust avama ning puurist välja lastes peate neil silma peal hoidma (näritud tapeet ja taimed on kiired
tulema). Teiste lindudega ei pruugi lembelinnud läbi saada. Peamiseks mureks on teiste jalgade ja varvaste hammustamine. Lembelinnud tunnevad ennast kõige paremini paarikaupa. Sellest tuleb ka nende nimi – lembelind. Kui linnuga piisavalt tegeleda, elab ta väga edukalt ja õnnelikult ka üksi. Noor lembelind muutub kergesti taltsaks ja kiindub omanikku
sügavalt. Pikka aega paarina elama harjunud linnule tuleks kaaslase surma korral siiski uus seltsiline võtta.
Hääl
Lembelindude hääl on oma suuruse kohta üsna võimas, kuid kõrvadele pole see siiski nii valus kuulata kui suuremate papagoide kriiskamine. Inimkõne jäljendada lembelinnud üldiselt ei suuda, kuid teisi häälitsusi ja helisid on nad võimelised matkima. Korterite seintest tema hääl üldjuhul siiski läbi ei kostu.
Pidamine ja elutingimused
Lembelinnu puurile sobivad mõõtmed on 70(pikem külg)x45(lühem külg)x60(kõrgus)cm. Puur tuleb sisustada erineva paksusega õrtega ning neile tuleks anda ka ronimisvõimalusi kiikede ja köite näol. Lembelindudele meeldib närida ja nende nokkadele tuleb anda palju tegevust – näiteks närida pajuoksi või igasuguseid erinevaid papist karbikesi. Kui puur on väike, tuleb lasta neid palju lendama. Samuti tuleb neile anda võimalust mitu korda nädalas basseinis ujumas käia või siis lindu piserdada.
Toitumine
Toiduks tuleb neile pakkuda kanaari paelrohu seemneid, hirssi, tangu, veidike päevalilleseemneid (kuid siiski vältida segusid, kus neid palju on). Lisaks õunu ja rohelist ning vitamiine, seda eriti pesitsusperioodil, samuti keedetud muna. Värsket joogivett tuleb vahetada iga päev. Veel võib anda tumedat keedetud riisi, maisi, ning mõnikord harva võib neile anda keedetud maitsestamata kala või väherasvast juustu (nt. rasvatut kodujuustu). Ka idandatud seemned on suur maiuspala. Kevadel võib anda võilillelehti, paju- või kaselehtedega oksi.
Pesitsemine
Lembelindude paljundamine on kodustes tingimustes küllalt lihtne. Siiski tuleb enne lindude pesitsemise soodustamist hoolikalt järele mõelda, kas järglastega on ikka midagi peale hakata. Alla aasta-poolteise aasta vanuseid linde paljundada ei soovitata. Enne pesitusperioodi tuleb lindudele hakata andma vitamiini- ja mineraalainete lisandeid, kindlasti munatoitu, lahjat kohupiima ning pikendada nende valguspäeva 14-16 tunnini. Pesakastiks sobib viirpapagoile mõeldud pesakast. Kurnas on tavaliselt 3-6 muna. Haudeaeg kestab 20-26 päeva. Haub emaslind üksi. Järglaste eest hoolitsevad võrdselt mõlemad vanemad. Pojad tulevad pesakastist välja umbes kuu vanuselt. Lennuvõime saavutavad nad 42 päeva vanuselt.
Levinumad liigid:
- Roosapõsk-lembelind
Roosapõsk-lembelind (ingl. k. Peach-faced Lovebird, lad. k. Agapornis roseicollis) on meile kõige tuttavam. Ta on umbes 15 cm pikk. Põhivärvilt on ta roheline, aga näo ja kurgu all on suur roosa mask. Selg ja tiibade alune osa on sinine. Tema silmade ümber on peenikesed hallikasvalged rõngad. Roosapõsk-lembelinde on aretatud ka paljudes erinevates värvitoonides (rohelise, kollase sinise jt. mutatsioonid).
- Akaatsia-lembelind
Akaatsia (vahel ka mask-) lembelind (ingl. k. Black-masked Lovebird, lad. k. Agapornis personata) on 14-15 cm pikk. Ka tema on põhivärvilt roheline, aga kaela piirkonnast muutub kollaseks, pea on must. Selg ja tiibade alt on hallikassinine. Nokk on punane ja silma iiris pruun. Silma ümber on lai valge rõngas. Emane on isasest veidi kogukam, kuid emase pea on väiksem. Ka mask-lembelindudest on aretatud mõningaid värvitoone, enam levinud on sinine.
- Serengeti lembelind
Serengeti (fischeri) lembelinnu (ingl. k. Fischer’s Lovebird, lad. k. Agapornis fischeri) pikkus on 15 cm. Tema pea, mask ja rinna ülaosa on oranzhikas punane. Pealaelt ja kuklalt vahetub oranž vähehaaval tumedama punasega, rinnal kollasemaga. Nokk on erkpunane ja silmade ümber on valged rõngad. Ka Fisheri-lembelinnul on emane isasest veidi kogukam, kuid emase pea on väiksem.
Vähemlevinud liigid:
- Hallpea-lembelind (Madagascar Lovebird; Agapornis cana)
- Kadaka-lembelind (Black-winged Lovebird, Abyssinian Lovebird; Agapornis taranta)
- Kaelus-lembelind (Black-collared Lovebird; Agapornis swindernianus)
- Punapea-lembelind (Red-faced Lovebird; Agapornis pullaria)
- Mopaani-lembelind (Nyasa Lovebird, Lilian’s Lovebird; Agapornis lilianae)
- Mustpõsk-lembelind (Black-cheeked Lovebird; Agapornis nigrigenis)