Lapsed on uudishimulikud ja soovivad kõike teada. Nad tahavad teada ka seda, kuidas elavad varjupaigaloomad ja tunnevad kaasa kodu kaotanud loomale. Meie poole pöördub koole ja lasteaedu sooviga varjupaigaasukaid aidata. Järjest rohkem märgatakse neljakäpalisi abivajajaid. Nii saavad kokku rahasummad, mille abil saame ravida haigeid loomi, osta erivajadusega loomadele vastavat eritoitu ja teha muid vajalikke protseduure, mis eelnevad uude koju minekule.

Vastasime 5–12 aastaste laste küsimustele, et nendeni jõuaks loomade varjupaigast õige pilt.

Kas tänavakassile võib pai teha, kui ta laseb?

Võõrale loomale pai tegemine ei ole hea mõte, sest me ei tunne teda ja ei tea, kas ta on terve või haige. Ei ole vahet, kas tegu on kassi või koeraga. Kui märkad tänaval looma, kes on üksi, räägi sellest oma vanematele, sest loom võib olla hädas ja vajada abi. Vanemad saavad siis varjupaika helistada ja koduta loomast teada anda ning varjupaik saab appi tõtata.

Aga äkki ta tahabki hulkuv kass olla?

Hulkuva kassi elu on väga kurb ja ohtlik. Tal ei ole peavarju ja ta kõht on kogu aeg tühi, tema karv on hooldamata ja pulstunud, teda ründavad igasugused haigused ja parasiidid. Alati varitseb oht auto alla jääda või võib juhtuda mõni muu õnnetus. Ja mis kõige hullem – ta on üksi ja mitte keegi ei hooli temast.

Iga lemmikloom, olgu ta kass, koer või pisiloom, igatseb kodusoojust ja soovib elada päris oma pere juures – inimeste keskel, kes temast hoolivad ja tema eest hoolitsevad.

Kas varjupaigast saab omale koju valida igasuguseid loomi?

Meie varjupaikadesse satub peamiselt kasse ja koeri, kellele me uusi kodusid otsime. Lisaks neile oleme uusi kodusid otsinud hiirtele, rottidele, merisigadele, küülikutele, tuhkrutele, hamstritele, kilpkonnadele, deegudele, tšintšiljadele, kilpkonnadele, papagoidele ja pulmatuvidele.

Kui keegi soovib sellest seltskonnast kellelegi kodu pakkuda, siis kõigepealt tuleb minna meie kodulehele – sealt saab saata varjupaigale sooviavalduse. Sooviavalduses tuleb kirjutada ka kodust, kus loom elama hakkab. Meie kutsume siis varjupaika loomaga tutvuma ning vaatame, kuidas tutvumine läheb ja kas saadakse omavahel sõpradeks.

Seda ma tean, et koerad saavad varjupaigas jalutada. Kas kassid saavad ka jalutada?

Kassid, kes on valmis minema uutesse kodudesse, elavad meil vabapidamistubades samamoodi nagu toakassid kodudes. Mõnes varjupaigas on nende tubade külge ehitatud väliaedikud. Kassid saavad minna siis õue aedikusse päikese kätte peesitama, kui nad seda soovivad.

Kui meil käivad abis vabatahtlikud, siis on nad harjutanud kasse traksidega ning on nendega ka õues jalutanud.

Kas koerad ja kassid saavad varjupaigas koos mängida?

Koerad ja kassid on erinevat liiki loomad ning nende omavaheline suhtlemine ja häälitsemine on ka erinevad. Selle tõttu ei ole neil kerge üksteisest aru saada ja pigem nad ei suhtle. Kui koer ja kass on võõrad, siis põgeneb kass koera eest, sest ta on hoopis väiksem. Üldiselt kipuvad koerad kasse taga ajama.

Ka kodus elavad koerad ja kassid ei kipu omavahel mängima. Ühes peres elavad loomad võivad olla omavahel sõbrad, kuid mängu tuleb harva ette. Kui nad on juba pisikesest peast koos kasvanud, siis võib juhtuda, et kass võtab koera saba endale mänguasjaks. Pigem nad hoolitsevad teineteise eest. Nad võivad koos magada ja teineteist lakkuda.

Varjupaigas elavad kassid ja koerad eraldi, sageli hoopis erinevates majades ja on üksteisele võõrad. Seetõttu ei saa nad ka koos mängida.

Kassid, kes elavad koos varjupaiga kassitoas, saavad omavahel mängida, kui nad seda soovivad. Kassipojad ja noored kassid teevad seda rohkem. Vanemad kassid ei viitsi väga mängida, nemad rohkem pikutavad ja magavad.

Kui varjupaigas on sõbralikke koeri, kellele meeldivad ka teised koerad, siis saavad nemad omavahel õues jooksuaedikus paarikaupa koos mängida. Ja kui on kutsikaid, siis jooksevad ka nemad ringi ja mängivad koos.

Kas nad on päev otsa puuris? Kas neid õue lastakse?

Kui kassid on elanud tänaval, siis on nad sageli varjupaika sattudes haiged. Haigeid kasse ei tohi tervete kasside juurde lasta, sest siis jäävad terved kassid ka haigeks. Seetõttu elavad kassid alguses üksteise