Kuidas tunda ära millerdaja?

Eesti Loomakaitse Seltsini (ELS) jõuab sageli teateid lemmikloomade paljundajate ja müüjate kohta, kes hoiavad oma sissetulekuallikaid kasinates tingimustes. Seda sageli just selleks, et hoida kulud madalad ja teenida loomade müügist võimalikult palju tulu. Kahjuks tähendab selline lähenemine et loomade füüsiline ja vaimne tervis võivad saada kahjustatud. 

Lemmikute müügist on saanud maailmas suur ja tulutoov äri, mis kahjuks on endaga kaasa toonud loomade heaolu halvenemise. See omakorda on tekitanud olukorra, kus loomasoovijad toovad enesele teadmata koju lemmiku, kelle tervis või psüühika on saanud kahjustada. “Armsad loomapojad sageli pimestavad meid. Soovime nad kiiresti enda juurde saada, seetõttu vaatame mööda punastest lipukestest, mis tahavad meile märku anda, et me ei tohiks siit seda looma endale soetada. Kuid peame oma silmad armsate loomapoegade ees kinni pigistama ning vaatama, mis on selle loomakese taga – kes on ta vanemad ja õed/vennad, kus ta elas, milline on tema keskkond. Vaid nii saame olla kindlamad, et meil ei teki tulevikus selle loomaga probleeme,” kommenteeris ELSi otsese abistamise juht Elis Järvsoo.

9 viisi kuidas vahet teha kasuahnel (ehk millerdaja) ja loomadest hoolival kasvatajal:

1. Üksnes tulu tagaajav loomapidaja loovutab tihti loomapojad liiga vara ehk alla 2 kuu vanuselt. Koera- ja kassipoegi peab ema juures hoidma minimaalselt 2 kuud. Pikem aeg tuleb üksnes kasuks, kuna nii õpivad pojad emalt rohkem ja on suurema tõenäosusega vaimselt terved. Loomi tundev ja hoidev kasvataja hoiab loomapoegi vanemate juures pigem kauem.
2. Kasumi nimel hoitakse loomi tingimustes, mis tagab loomale vaid miinimumi kui sedagi. Sageli loomad ei saa kvaliteetset või loomuomast toitu, neil ei ole piisavalt ruumi, neil puuduvad korralikud asemed, neil ei ole mänguasju ning ruum, kus loomad elavad on räpane või haiseb ja mõnikord elab liiga palju loomi koos. Korralik kasvataja tagab kõikidele oma loomadele vaimse ja füüsilise heaolu.
3. Sageli on kasuahnel kaubitsejal korraga palju loomi, erinevaid liike või tõuge, ja tavaline on ka, et kõigil või mitmel on järglased. Kuid kõik inimesed, kes peavad palju koeri või kasse (või muid lemmikloomi) koos, ei ole alati millerdajad, vaid mõnikord võib see olla ka inimene, kellel on enda elu ja loomade pidamine käest läinud.
4. Millerdaja müüb loomapoegi, reeglina tõuloomalaadseid või erilise välimusega loomi, mõnikord võivad olla ka tõupaberitega loomad. Tõupaber kahjuks ei garanteeri meile midagi peale selle, kust loom põlvneb. Ka tõupaberitega loomi võidakse hoida ja kasvatada kasinates tingimustes.
5. Tüssav kasvataja ei pruugi näidata loomalapse vanemaid ega ka õdesid-vendi. Reeglina pahatahtlik äritseja ei näita või tal ei ole näidata loomapoja lähisugulasi. Seda tõenäoliselt seetõttu, et loomad ei ela viisakates tingimustes, looma üleandja on vahendaja või ei soovita tegutsemise asukohta avalikustada. Aus kasvataja näitab loomahuvilisele loomalapse vanemaid ja õdesid/vendi ning kohta, kus loomad kasvasid.
6. Kasuahne kasvataja ei oska põhjalikult rääkida loomapoja iseloomust või vanemate tervisest, terviseuuringuid ei ole tehtud. Loomadest hooliv kasvataja tunneb oma loomi hästi ja on sageli teinud looma vanematele terviseuuringud ning oskab oma loomade tervisest rääkida ja näitab uuringute tulemusi.
7. Ebaaus müüja ei ole nõus sõlmima looma ostu-müügilepingut. Enne looma koju toomist tuleb sõlmida ostu-müügileping või loovutusleping. Leping näitab, kellele loom kuulub, seda võib tulevikus vaja minna. Samuti annab uuele omanikule garantii, et probleemide ilmnemisel võetakse müüja või looma ostja vastutusele . Ausal müüjal on sageli leping juba endal olemas ja on valmis selle sõlmima.
8. Millerdaja reeglina ei ole loomalapsele lasknud teha esmaseid vaktsiine ja parasiiditõrjet. Kuigi Eestis on kohustuslik üksnes marutaudivaktsiin, mis tuleb teha loomapojale 3 kuuselt, siis loomalapse tervise kaitseks on olulised ka teised vaktsiinid, millega tuleb alustada enne looma loovutamist.  Hooliv kasvataja on lasknud loomale teha parasiiditõrje ja alustanud vaktsineerimisega. Kõik see on märgitud lemmikloomapassi. Reeglina on koer või kass ka kiibistatud.
9. Kasumit taga ajav kasvataja ei ole sageli lasknud loomale teha lemmikloomapassi, mis tõenäoliselt tähendab, et tegemata on ka parasiiditõrje ja vaktsiinid. Võib juhtuda, et loomale on pass tehtud ja märgitud on ka vaktsiinid, kuid see ei vasta tegelikkusele, vaid pass on võltsitud. Korralikul kasvatajal on loomadele kaasa anda lemmikloomapassid.

Eesti Loomakaitse Selts kutsub üles looma müüja tausta kontrollima ja uurima looma päritolu kohta, kuna looma päritolu mõjutab tema tulevikku. Samuti tuletab meelde, et ebaausa kasvataja käest ei tohi looma soetada, isegi siis kui loomast kahju. Kutsika ostmisega võite küll päästa selle looma, kuid aitate kaasa uute õnnetute kutsika tootmisele. Kui puudub nõudlus, siis kaob ka äri! Kui kahtlustad, et loomade heaolu ei ole tagatud, siis anna meile teada kirjutades info@loomakaitse.ee.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.