Säde pere kirjutab:
“Meie suurim rõõm on see, et Säde tunneb jätkuvalt huvi ümbritseva keskkonna ja inimeste vastu
Tal on natuke kergem olla, peale vedeliku eemaldust, rindkerest ja kõhust. Rindkeres olev vedelik ei lase kopsudel korralikult hingata ning ei mõju südamele hästi. Kõhuõõndes olev vedelik on raske ning pärsib aktiivsust.
Säde on muutunud vastupidavamaks, jaksab õues rohkem liikuda, ilma kukumata. Ta sööb hästi, joob vett. Silmavaade on muutunud selgemaks, silmad olid vahepeal tuhmid. Kaka on puder. On näha, et tal on kergem. Järgmine visiit arstile on 10.02. seniks kodusel ravil.
Aitäh kõigile, kes Sädele kaasa elavad! On olnud emootsiooniderohke aeg. On olnud mitmeid päevi, kus Säde upub enda väljaheitesse ja me ei saa midagi teha, et teda aidata, kui vaid hoolitseda tema eest nii öösel, kui päeval. Kuid siis tuleb välja päike ja kõik läheb justkui paremaks. Aktiivsus, isu, vee joomine tõuseb. Kuid samal ajal täitub Säde keha vedelikuga, sest tema keha ei toimi nii nagu peaks. 23kg kaaluvast koerast saab 19kg kaaluv koer, vedelik eemaldatakse, sest muidu ta paisuks lõhki. Vedelikku kehast eemaldades kaob ka eluks vajalik albumiin/valk.
Kliinikus teevad arstid kõike tema heaks, et peatada need protsessid mis teevad halba. Säde saab ravi, tal on range dieet. On päevi kus maadleme kõhulahtisusega, tänu ravimitele saame asja taas kontrolli alla. Säde keha on jätkuvalt turses.
Tunnistame ausalt on olnud tõeliselt raske aeg ja oleme pidanud kaaluma ka Säde magama panekut, tulenevalt tema tervislikest põhjustest. On olnud öid kus kuulad teda hingamas ja tekib tunne, et täna võibolla viimane, kuid Tule Säde on meiega, vapper tüdruk. Iga õhtu saab Säde tund aega massaaži, et kergendada raskust mida tursed tekitavad ja pealegi see on mõnus ka.
Kui sa vaatad Sädet ja näed, et ta ise tõuseb pesast vaevaliselt, kuid tõuseb, elad talle kaasa, võtad ta endale kaissu, räägid temaga ning annad teada, et oled tema kõrval nii heas, kui halvas.
Alates selle nädala esmaspäevast on Säde kodusel ravil, üks meist on temaga iga päev kodus.
Säde on muutunud kergelt aktiivsemaks, huvi ümbritseva vastu on olemas. Treppidest tema ei kõnni vaid saab süles kantud nagu üks õige printsess, keda kantakse kätel. Säde ravi on alguses, loodame kogu südamest, et kõik läheb ainult paremaks, kuid seda näitab meile aeg. Jah Aeg, kuid me ei tea palju seda meil on, sest suurim oht on, et tema teised organid võivad hakata üksteise järgi üles ütlema.
Palvetame üheskoos, soovides talle positiivset ja tervendavat energiat, et kõik läheks ainult paremaks – homme on uus päev ja uued võimalused!”
