Kuidas käituda pruunkaruga kohtudes?

Eesti Jahimeeste Selts jagab juhendmaterjali metsas liikujale karuga kohtumise juhuks.

Eesti looduses elutsev pruunkaru on üldiselt inimese suhtes ettevaatlik loom ja enamasti väldib kontakti. Ohtlikuks muutub karu peamiselt siis, kui ta ehmatab, kaitseb poegi või toitu, on haavatud või harjunud inimeste jäetud toiduga. Rahulik ja läbimõeldud käitumine vähendab riski märgatavalt.

Kuidas vältida karuga kohtumist?

Kui liigud metsas, ära tee seda hääletult vaid anna endast märku. Tee aeg-ajalt häält, räägi, köhata või plaksuta. Kui olete mitmekesi, rääkige omavahel.

Juba Eesti vanarahva tarkus teadis, et: karu üteld, et kui tema metsas magab, siis meesterahvas mängigu lehtpilli ja naisterahvas laulgu, siis tema kuuleb ja teab eest ära minna, aga kui inimene järsku peale tuleb, siis ma koha ta maha murran.

Vältida tuleks vaikset hiilimist seene- ja marjametsas olles. Metsas on mõistlik liikuda võimalusel päevasel ajal.

Kui oled koos koeraga, siis hoia koer enda juures. Koer peaks olema rihma otsas või hästi koolitatud ja kuulekas. Lahtine koer võib karu ärritada ja tuua ta omaniku juurde.

Väldi karu ligimeelitamist. Ära jäta loodusesse laokile toidujäätmeid. Telkides hoia toit magamiskohast natukene eemal.

Kui märkad karu kaugelt, siis peatu ja hinda olukorda. Kõige olulisem on säilitada rahu. Kui see on võimalik, taandu aeglaselt tuldud teed tagasi. Kui räägid, tee seda rahuliku häälega.

Mida kindlasti ära tee:

• Ära jookse;
• ära lähene pildistamiseks;
• ära blokeeri võimalikku karu põgenemisteed;
• ära roni puu otsa lootuses pääseda, sest karud ronivad hästi;
• ära pööra selga.

Enamasti lahkub karu ise.

Kui kohtud karuga lähedalt, siis jää rahulikuks, seisa püsti, räägi madala ja rahuliku häälega, liigu aeglaselt tagasi.

Vältida tuleb otsest jõllitamist, äkilisi liigutusi ja karjumist. Pikk ja otsene silmside võib tähendada kiskjale väljakutset, domineerimist ja agressiooni.

Kui karu tõuseb tagajalgadele, siis see ei pruugi tähendada alati rünnakut. Sageli üritab karu näha, kes või mis tema ees on ja paremini lõhna võtta. Karu lõhnatundmine on väga hea. Sellisel juhul püsi rahulik, räägi rahuliku häälega ja taandu aeglaselt.

Kui karu tuleb lähemale, siis see võib tähendada karupoolset valerünnakut. Ta võib joosta lähedale ja peatuda ning uriseda.  Sellisel juhul seisa paigal või taandu aeglaselt. Näita, et oled inimene ja räägi. Kui sul on kaasas karupeletussprei, valmistu seda kasutama.

1500 pruunkaru

Eestis elab jahimeeste hinnangul üle 1500 pruunkaru. Kohtumised on siiski harvad ja tõsised rünnakud väga ebatavalised.

Kõige suurem risk on emakaru ja poegade läheduses. Eesti vanasõna ütleb: mine sutt pakku, karu kate pojaga iin.

Samuti on oht haavatud karu puhul,  jahikoerte kasutamisel, ja siis, kui inimene üllatab karu väga lähedalt.

Kõige tähtsam on see, et karu ei näe inimest tavaliselt saagina ning enamasti lõpeb kohtumine ilma konfliktita. Ka eesti vanasõna ütleb: Karu ep ole ligidal ial nii kuri, kui teda eemalt kisendatakse.

Meeles tuleb pidada ka seda, et: karu om mõtsa peremees, inemine niisama küläline.