Foto: Pirita LOV

Pirita jõe kallastel on piirkondi, kus liikudes tasub olla ettevaatlik, et mitte kopraurgu kukkuda, kutsub looduses nautlejaid valvsusele ajaleht Pealinn.

„Pirita jõe ääres liikujad postitavad kevaditi sotsiaalmeediasse fotosid, mis annavad teada kobraste tegutsemisest. Näha on koprakahjustused – langetatud puud, näritud tüved ja koprakäigud. Näib, et tänavu kevadel on koprad jälle eriti hoos,” ütles Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.

„Kobrastel on Pirita jõe ääres head tingimused: süüa on piisavalt, elukohti jätkub. Ega neil siin ohustajaid pole – nii et mis viga paljuneda,” tunnistab Kostivere jahiseltsi jahimees Marko Olop. Ta lisas, et peale rikkaliku toidulaua meeldivad kobrastele ka Pirita jõe pehmed kaldaäärsed, kuhu saab uuristada sügavad urud.

Linnaosavanem kinnitab, et õnneks pole koprad oma tegevusega üleujutusi tekitanud. „Pirita jõe kaldad on kõrged ning võimalus, et kobraste „töö” tooks kaasa uputuse mõne linnaelaniku õues, on väike,” sõnas Liinat. Küll on aga aastaid olnud koprad tülinaks botaanikaaias, sest seal kasvab taimi, mille juured neile eriti maitsevad. Kobras on taimtoiduline, kelle söögilaual paarsada taimeliiki. Peamised on haab, paju ja kask.

Olopi sõnul on kobraste liigarvukusega võitlemine linnas üsna võimatu ülesanne. „Tiheasustusalal ei ole jahipidamine lubatud ja neid ei saa siin ka püüda,” ütles ta.

Liinati sõnul polegi muud võimalust, kui kobrastega koos elada. „See tore loom on ju kasulik loodusele, elurikkusele ja pakub huvitavaid kaadreid pildistajatele. Looma ennast õnnestub fotole tabada vähestel, sest kobras tegutseb enamasti öösiti,” nentis Liinat. Ka kohalike kalameeste sõnul pole nad sel kevadel veel kopraid näinud, varematel aastatel aga küll.

Linnaosavanem paneb Pirita jõe ääres jalutajatele südamele, et koeraga ei maksa kopra territooriumile minna ning tasub olla ettevaatlik, sest koprad uuristavad kaldad alt õõnsaks ja on oht vanadesse urgudesse kukkuda.