Foto: Keskkonnaagentuur
2. aprillil toimus hallhülge koostöökogu koosolek, kus räägiti küttimisest ja selle korraldamisest, poegimisest ja nuhtlusisenditest.
Hallhülge küttimine Eestis
Küttimine on hüljestele lubatud alates 2015. aastast. Seni võib hallhülge tegevuskava soovituse kohaselt küttida 1% eelmise aasta loendusest. Hallhülge juurdekasvuks on 2000-2023. aastail hinnatud 7-8% arvukusest.
Küttida võib kolmes piirkonnas: Liivi laht, saarte (Hiiu-ja Saaremaa) põhja-ja läänerannik ning Väinameri ja Soome laht.
2025. aastal kehtestati küttimismaht 157 hallhülge küttimiseks ja anti kolm eriluba (millest realiseeriti üks eriluba Matsalu lahes). Kokku kütiti 115 isendit, sellest eriloaga üks. Küttimissoovitus oli kuni 197 isendit. 2025. aastal kütiti 105 isendit Kihnust, 6 Kaavist (Ruhnu ja põhjarannik) ja ülejäänud 4 teistest piirkondadest.
Kui eelnevatel aastatel on rohkem kütitud isasloomi, siis 2025. aastal kütiti isas- ja emasloomi võrdselt. Aastatel 2015-2025 on kõige rohkem hallhülgeid kütitud Liivi lahest.
Hallhüljeste poolt tekitatud kahjude taotluste arv on ka igal aastal tõusnud. Eelmisel aastal hukkus 77 hallhüljest ja 5 viigerhüljest kalapüünistes. Toetusega soetatud mõrrad peavad olema hülgekindlad ja neid tuleb ka kasutada, kui mõrd on soetatud enda vahenditest, siis ei pea kasutama.
Lisaks juhiti tähelepanu sellele, et kalurid ei ole väga altid hukkunud hüljestest teavitama, mis omakorda ei anna täit ülevaadet hukkunud hüljestest. Oli ka arvamusi, et kuna hülgeid on meres palju, siis on loomulik, et mõned hülged ka hukkuvad, aga see hülge populatsiooni kindlasti negatiivselt ei mõjuta.
Ettepanek küttimise korraldamiseks
Hallhülge küttimise korraldamise ettepaneku 2026. aasta kohta tegi Peep Männil Keskkonnaagentuurist.
Küttimismahu suurus ja piirkondlik jaotus 2026. aasta jahihooajaks
2025. aasta jahihooaja küttimistulemused näitasid, et jahimeeste võimekus hallhüljeste küttimiseks on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning et tehtud muudatused ohjamise korraldamises, nagu küttimiskvoodi suurendamine ja kvoodi piirkondliku jaotuse kaotamine, on ohjamise efektiivsuse kasvu seisukohast olnud põhjendatud.
Samas realiseeriti lubatud küttimiskvoot ca 73% ulatuses, mis ei anna praegu alust küttimissurve võimalikku suurendamist arutada. Eeltoodust lähtuvalt soovitatakse eeloleval jahihooajal jätkata 2025. aastal rakendatud põhimõtteid ohjamise korraldamises ning soovitatakse käesolevaga:
- Lubada eeloleval jahihooajal küttida kuni 3% viimasel kolmel aastal loendatud hallhüljeste keskmisest väärtusest. Viimasel kolmel aastal loendati hallhülgeid nende lesilates kokku keskmiselt 6870 isendit, millest tulenev küttimiskvoot oleks 206 isendit. Antud kvoot peaks sisaldama nii jahipiirkondadele antavat küttimismahtu kui ka võimalikke erilube jahipiirkonna piiridest väljapoole jäävatel merealadel nuhtlusisendite küttimiseks kalapüüniste vahetus läheduses;
- Anda küttimiskvoot riigiüleselt ilma selle piirkondliku jaotuseta.
Hüljeste poegimisperiood läks hästi
Ülevaate hüljeste poegimisest tegid Ivar ja Mart Jüssi. Mõlemad kinnitasid, et need alad, kus seiret läbi viisid, oli seis positiivne.
Hülged poegisid Innarahul ja jää peal laiali. Mõlema liigi puhul täheldati, et suremus polnud väga suur ja eriti positiivne on see, et jää olemasolu võimaldas see aasta ka viigerhülgel poegida. Suremus oli oluliselt väiksem, kui ilma jääta ajal.
Mart Jüssi lisas, et hüljes on väga paigatruu, see aasta tuli 30 emahülge tagasi Innarahule poegima. Tänu Läänemere jääle tulevad hülged ka mujalt poegima, näiteks Taani väinast.
Küttimise puhul peab arvestama suuremat pilti, sest asurkond on liikuv. Küttimisel peaks arvestama kogu Läänemere hülgepopulatsiooni kokku. Näiteks Rootsis määrati küttimise limiidiks see aasta ca 1350 hallhüljest.
Riiklikul tasandil seire puudub ja sellele puudub ka rahastus. Eesti on sõlminud HELCOM riikidevaheline kokkuleppe (Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjon (Helsingi Komisjon, HELCOM) on valitsustevaheline organisatsioon, mis haldab Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi Konventsioon).
Regionaalse merekonventsioonina ja piirkondliku tasandi keskkonnapoliitika kujundamise platvormina tegutseb HELCOM Läänemere merekeskkonna kaitsmise nimel. HELCOMil on kümme liiget, üheksa Läänemere riiki: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Rootsi ning Euroopa Liit.
Kui meie oma osa sellest leppest ei täida, siis põhimõtteliselt nullime ka Soome ja Rootsi seire, ehk neil poleks samuti mõtet lennukeid ülesse tõsta. Aga küttimise kvootide jagamise aluseks peab olema seire. Samuti peaks uurima, kas küttimine on kahjusid vähendanud.
Tegevuskava uuendamine
Hülge tegevuskava koostamine ja uuendamine hetkel käib. Tegevuskava oleks koht, kus saaks uurimise vajaduse välja tuua ja oleks alus rahastuse leidmisele. Aga millal see tegevuskava võiks ilmavalgust näha, sellele täpset vastust öelda ei osatud.
