Foto: Boris Sinitsov
Tänavusel kevadisel konnarändel aidati sigima rekordilised 29 926 kahepaikset. Vabatahtlike visa tegevus aprillis ja mais võimaldas järglasi saama ligi 30 000 konna, mida on pea kolmandiku jagu enam kui varasematel aastatel. Kampaania „Konnad teel(t)“ raames tehti kahe kuu jooksul konnadele eluohtlikes teelõikudes nende abistamise aktsioone 11 tihedama rändega kohas. Vabatahtlikud konnapäästjad tegutsesid 34 paigas üle Eesti.
Kahepaiksete massilisel kevadrändel hukkub tiheda liiklusega lõikudes kuni 95% teed ületama asunud konnadest. „Kui arvestada, et kahepaiksete kullestest saavad ise sigimisküpseteks konnadeks vaid 1–2%, siis on tänavune konnarekord ütlemata rõõmustav tulemus,“ ütles projekti „Konnad teel(t)“ eestvedaja Kadri Aller. „Täname kõiki, kes kahepaikseid märkasid, aitasid ja meile ka enda konnatalgute tulemustest teada andsid. Ilma kohalike konnasõpradeta ei oleks sellised rekordilised tulemused võimalikud,“ lisas Aller.
Sarnaselt möödunud aastatega tõid vabatahtlikud välja, et rändeperiood on veninud väga pikaks. See on katsumus kõigile konnaabistajatele, sest ühe nädala asemel käiakse väljas mitu nädalat, iga päev mitu tundi. Kahepaiksete ränne sõltub väga ilmast ja mida heitlikumad on kevadised temperatuurid, seda pikemaks venib migratsioon. „Meie vabatahtlike read said käesoleval aastal ka täiendust, mistõttu turvaliselt üle tee aidatud kahepaiksete arv kindlasti tõusis. Näiteks Ida-Virumaal oli abilisi sedapuhku rohkem ja loodan, et nende read ainult täienevad. Pikem rändeperiood vajab ka rohkem vabatahtlikke, et saaks vahetustega abiks käia,“ lisas Aller.
Sel aastal kutsuti üles märkama ootamatult mõjuvaid sinistes pulmarüüdes rabakonni, keda rände ajal võib Eestis kohata. Kohalikke siniseid konni õnnestus mitmel konnasõbral pildile saada. „Jätkame sellise aktsiooniga kindlasti järgmisel aastal. See on hea info teadlastele, nagu ka kõik liigiti üle loetud rändavad kahepaiksed,“ ütles kampaaniajuht Birgit Purga. Ka tänavu aidati kõige enam üle tee aeglaselt liikuvaid harilikke kärnkonni – 27 099. (Valik pulmarüüs rabakonnadest on lehe all osas)
Kõige rohkem aidati kahepaikseid Porkunis Lääne-Virumaal – 8654 kahepaikset. Järgnes Põltsamaa 6303 kahepaiksega. Need kaks on läbi aastate olnud paigad, kus sigima aidatakse kõige enam konni. Assaku-Jüri tee Rae vallas 2795 ja Sillamäe 2571 sigima aidatud kahepaiksega on samuti tunnistus vabatahtlike visast tööst.
Aktsioon „Konnad teel(t)“ toimub 2012. aastast. Algatuse eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele kahepaiksetele, tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest konnades ja saada ülevaade konnade rändepaikadest terves Eestis. Aastate jooksul on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud üle 205 000 kahepaikse. Parim pikaajaline lahendus rände ajal hukkumisele on liikluse sulgemine rände ajal või konnatunnelite ehitamine tiheda liiklusega teelõikudes, kus toimub kahepaiksete massiline kevadränne.
„Konnad teel(t)“ algatust toetas Keskkonnainvesteeringute keskus.
