KOHUSTUSLIK LUGEMINE: Eksperthinnang toetab loomakaitsjate nõudmisi koerte elu parendamiseks

“AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks,” sisaldas teiste seas kaheksat ettepanekut koerte olukorra parandamiseks. Maaeluministeerium keskendus ainult kahele:

1. Millisena hindate alaliselt ketis või lemmikloomade nõudeid kehtestavas määruses ( nr 76 24. juuli 2008) sätestatud miinimumnõuetele vastavas aedikus peetavale koerale liikumisvajaduse rahuldamiseks ja sotsiaalse suhtluse tagamiseks piisava jalutamise ja tegeluse miinimumnõude kehtestamist normina 2 korda ööpäevas ja 0,5 h korraga?
2. Mitu tundi peaks ööpäevas saama töökoer (veokoer, pommikoer, narkokoer jms) minimaalselt puhata?

Oma ekspertarvamuse andis Eesti Maaülikooli Veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini õppetooli teadur, filosoofiadoktor Lea Tummeleht.

1. Ketis või miinimumnõudeid täitvas aedikus peetavate koerte probleem on väga mitmekihiline ja kõige kriitilisem ei ole mitte koerte piiramine, vaid see, et nad on tihtipeale lõastatud / eraldatud mingi objekti või kinnisvara territooriumile, kus inimesed ei ole püsivalt kohapeal. Sotsiaalne isoleeritus on kodukoera heaolu suurimaid riskitegureid. Isegi, kui vastutav inimene / omanik külastab selliselt peetavat koera 2 korda ööpäevas, on suur risk, et märkamata jäävad võimalikud veterinaarsed probleemid või koera heaolu seisund. Kardetavasti, inimesed, kes hoiavad koera mingi objekti nn valvurina, ei tunneta kodukoera, kui kognitiivset ning põhiemotsioone tajuvat elusolendit ja isegi vastavate ettekirjutuste puhul ei paku koerale elementaarset
keskkonnarikastust, positiivsel kinnistamisel põhinevat treeningut, sotsialiseerimist või ka võimalike haiguste varajast märkamist.

Isegi, kui alaliselt lõastamist lähiajal ei keelata, siis kindlasti peaks seaduslikult välistama võimaluse, et koer elab kusagil omanikust eraldi ja tema külastamine on eraldi sündmus. Loomulikult võib koera vajadusi mitte tähele panna ka juhul, kui koer on lõastatud omaniku elumaja kõrvale. Teadusuuringuid, millele põhineda koerte alalise ketispidamise probleemistikus, paraku ei ole ja arvatavasti ei tule ka, kuna see praktika ei ole tänapäevane ega loomade heaolu arvestav. Tõenäoliselt on mõistlik liikuda alalise ketispidamise lõpetamise poole ning käsitleda võimalikku ketispidamist, kui ajutist haldamisvõimalust, vajadusel koer paariks tunniks lõastada, näiteks kari- või metsloomade kaitseks või kui see tagab koera ohutuse piiramata õuealal.

Skandinaaviamaade eeskujul on 2 korda ööpäevas õues elava koeraga tegelemine tõepoolest miinimumnõue. Lisaks on kindlasti vajadus sätestada, et alla aastase, haige või vigastatud looma külastusvajadus on oluliselt suurem. Vähemalt korra päevas peaksid koerad saama pikemale jalutuskäigule aedikust väljapoole. Samuti tuleb selle aja sees koerte aedikust või keti ulatusest koristada väljaheited, mis on nii hügieeni ja parasitaarhaiguste ennetamiseks, kui ka stressist tuleneva koprofaagia vältimine.

2. Erinevad töövaldkonnad nõuavad koeralt erineva iseloomuga tööd. Näiteks veokoertelt eeldatakse peamiselt füüsilist sooritust: jooksmist ja raskuste edasi vedamist ning võimalikku sotsiaalse stressi talumist, mis tuleneb tihedalt kõrval liikuvatest liigikaaslastest, kuna rakendit veetakse rühmas. Lõhnaeristuskoertelt (tolli narko-, raha-, lõhkeaine tuvastuse koerad või päästeameti pommikoerad) eeldatakse peamiselt ajutööd, mis on tavaliselt väsitavam, kui jooksmine. Politsei patrullkoertelt oodatakse nii ajutööd, füüsilist sekkumist, kui ka sotsiaalse keskkonna talumist.

Vetelpäästekoertelt eeldatakse peamiselt füüsilist sooritust. Päästekoerad peavad läbima pikki vahemaid ja tegema ka ninatööd. Abi- ja teraapiakoertelt eeldatakse peamiselt sotsiaalse keskkonna talumist ja ajutööd, kuid näiteks vaegnägija juhtkoer peab füüsiliselt liikuma pikki vahemaid linnakeskkonnas, kui tema omanikul on vaja kusagile jõuda. Hüpokoerad – diabeeti põdevate inimeste abikoerad elavad haige inimese kõrval ööpäevaringselt ja valmis teatama häireolukorrast millal iganes vajalik.

Seega ei saa anda ühest vastust nn töökoera puhkevajaduse kohta. Küll on uuringud näidanud, et koerad vajavad rohkem ööund, kui inimesed ning samuti peaks neile olema võimaldatud päevased lühemad uinakud ning uneaega võib täiskasvanud koeral ööpäevas olla tugevalt üle 10 tunni (vt. allpool teema üldise tausta teksti). Selleks, et koer saaks rahulikult magada ja tema immuun- ja närvisüsteem taastuda, tuleb töökoerale tagada vaikne ja segamatu keskkond selleks ajaks.

Puhkeajad treening- ja töösessioonide vahepeal sõltuvad tegevusaladest. Pingelist ajutööd tegevad koerad (lõhnaeristuskoerad) vajavad tõenäoliselt puhkust iga 30 minuti järel. Füüsilist koormust kogevad koerad suudavad pikemalt tegutseda enne puhkepausi. Kindlasti vajavad koerad aega puhkamiseks ja seedetegevuseks peale igapäevase toidu ära söömist.

Selleks, et anda täpsemat hinnangut konkreetse valdkonna töökoerale, oleks vaja eraldi kirjandusepõhist uuringut ning tegelikult ka konsulteerimist vastava valdkonna praktiseerijatega. Ka Eesti tolli -, pääste – ja politseikoerte spetsialistidel on väljakujunenud koerte töö- ja puhkeaja rutiinid, mis praktikas hästi toimivad ja on tõenäoliselt avaldatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidena ja mida oleks ehk mõistlik mingil hetkel teadmistepõhiselt üle vaadata.

Teema üldine taust

Koerte pidamine alaliselt ketis või vastavas aedikus

Kuigi iga tundlik inimene tajub intuitiivselt, et koera alaliselt ketis pidamine ei ole aktsepteeritav tegu looma suhtes, siis kahjuks puudub teaduslik dokumentatsioon, mis võrdleks näiteks alalise lõastamise ja aedikus pidamise mõju (vt. ka Bøe jt. 2017). Paljudes lääneriikides (näiteks: Rootsis, Maltal, Slovakkias, Kreekas) on koerte alaline ketis pidamine üldse keelatud, seega selle mõju täpsemaks teaduslikuks uurimiseks arenenud riikides motivatsioon puudub. Pole uuringuid, mis dokumenteeriks, millised on täpsed mõjud ketikoerte lülisambale ja liigestele, vaimsele tervisele, käitumisele ning suhetele liigikaaslastega. Isegi kui pidev ketis pidamine on lubatud, siis mõeldav oleks see ainult siis, kui koer on oma püsivalt kohalolevate omanikega samas majapidamises (Soome näide, kus alalist ketis hoidmist pole ära keelatud, kuid on nõue, et inimesed peavad olema lähedal (Finlex, 2010).

Pidades koera objektil päeval ketis ja öösel territooriumil vabalt, kindlustab selle, et koer on ööpäeva ringselt stressis. Öösel, kui on loomal vajadus magada (vt. lõike koera unevajaduse kohta), siis ta liigub territooriumil ringi, et oma liikumisvajadust rahuldada ja päeval ketis tavaliselt need nn valvekoerad reageerivad igale ärritile. Seega on nende närvisüsteem pidevas erutusseisundis.

Adams ja Johnson (1994) uurisid koerte reageerimist öösel magades erinevatele häältele, eriti teiste koerte haukumisele ja leidsid, et isegi aktiivses unes reageerisid kodukoerad koheselt helidele. Paraku reageerisid nad suurema tõenäosusega enda jaoks asjakohasematele helidele nagu võõraste koerte haukumine, metsloomade liikumine, mis on üsna mõttetu, kui koer on mõeldud inimese majandustegevust nö valvama (mida iganes see tähendab). Seega mingi konkreetse territooriumiga seotud, ka vabalt ringi jooksvad koerad ei saagi praktiliselt oma unevajadust täis magada. Seltsikoerana kodus peetava koera puhkust korraldab omanik, kas siis koera ööseks tuppa võtmisega või koolitusega, et koer igale väiksemale ärritile ei reageeriks.

Koerte unevajadus ja puhkus

Kodukoerte ööpäevarütmi uuringud on näidanud, et tegemist on diurnaalsete loomadega: aktiivsed päeval ja magavad peamiselt öösel (näiteks: Adams ja Johnson, 1993). Võrreldes inimestega (keskmiselt 7-8 h) on kodukoerte öine unevajadus mõnevõrra suurem (keskmiselt 10 h) (Savage & West 2007). Samuti kuuluvad koerte puhkerutiini päevased lühemad uinakud (Kis jt. 2014).

Kui palju aega täpselt magades veedetakse, sõltub uuritud koerte populatsiooni tüübist. Piiranguteta koduste lemmikutena peetavad koerad magasid 60% ööajast (20:00 – 8:00), samas kui uurimisasutuse kennelites peetavad koerad magasid üle 80% ööajast (Adams ja Johnson, 1993). Uuringus, mis kasutas koeri kaasaegses uurimisasutuses, kus võimaldati koertele päevasel ajal keskkonnarikastust, magasid loomad 60–71% ööst ja 30–37% päevast (Zhanghi jt 2012).

Uni on imetajate, sealhulgas kodukoerte üks bioloogilisi põhiprotsesse. Unehäired mõjutavad füsioloogilisi funktsioone ja unepuudus suurendab haiguste riski (Mondino jt. 2001). Võrdlevad
Lk 4 / 7 uneuuringud koertel on päris hästi esindatud. Teada on, et puuduliku unega seoses võivad koertel esineda inimesega sarnased haigused ning une-deprivatsioon lühendab eluiga. Adekvaatne uni tagab immuun- ja närvisüsteemi toimimise. Nii nagu inimese unevajadus muutub elu jooksul, erineb kutsikate, täiskasvanud- ja vanemate koerte unevajadus (Takeuchi ja Harada 2002).

Une kvaliteeti võiks lugeda looma heaolu üheks indikaatoriks, sest unepuudus on iseenesest suur stressitekitaja. Hoolimata rohketest tõenditest, et unel on oluline seos vaimse ja füüsilise
heaoluga, on siiani vähesed uuringud kasutanud und loomade heaolu näitajana praktikas, eriti töökoerte heaolu kontekstis (Owczarczak-Garstecka ja Burman2016).

Keerulisem lugu on päevase puhkeaja uuringutega. Selleks, et aru saada, kas tegu on päevase unega või lihtsalt pikutamisega, tuleks mõõta ajus toimuvaid protsesse. Seega on uuringuid
lemmikloomadega keerulisem läbi viia. Varjupaigakoertel on näidatud, et kui nad veedavad päevasel ajal rohkem puhates, siis on nende heaolu parem ning seda vähem on neil stereotüüpiaid, liigset haukumist ning muid stressile viitavaid käitumisi (OwczarczakGarstecka ja Burman2016).

Kuigi militaarsüsteemi, politsei- ja päästekoeri puudutavad töökoerte uuringud ja koerte pidamise protokollid sisaldavad enamasti väljendeid “tuleb hoida adekvaatset töö- ja puhkeaja vahekorda”, “nõutud on piisav puhkus töö vahepeal”, „tuleb planeerida töö ja puhkeaja tsükleid“ jne., siis tegelikult paku need dokumendid ajaühikutes kajastatud andmeid erineva
koormusega koerte puhkuse kohta või siis avaldatud tabeleid praktikas kasutamiseks.

Või siis on väga spetsiifilised, näiteks O’Brien (2020) koerte militaartöö erinevate astmete ja temperatuuritingimuste jaoks kohandatud või otsingukoerte treeningsessioonil kasutatavad töö
– treeningu tsüklid, 5 minutit treeningut / 5 minutit puhkust ≤ 30 minutilse sessiooni puhul (Robbins jt. 2017).

Üldistest ergonoomika valdkonna soovitustest tulenev loogika on:

• Lühendage tööperioode ja pikendage puhkeaegu, kui:
• keskkonna temperatuur tõuseb
• õhuniiskus suureneb
• päikesekiirgus intensiivistub
• õhu liikumist ei toimu
• on vajadus varustust kanda
• töö raskusaste suureneb

Täpsed juhendid sõltuvad koera töö iseloomust ja valdkonnast, samuti oleks vajalik rohkem uuringuid ning andmete kogumist ka institutsioonidelt nagu toll, politsei ja piirivalve jne., kelle
igapäevapraktikat testida. 

Kodukoerte sotsiaalsed vajadused

Üleminekuna koerte puhkamisvajaduse teemast, siis ka eelpool tsiteeritud kodukoerte ööpäevarütmi uuring leidis, et kui võimalik, siis koerad valivad puhkekoha teiste koerte või oma omaniku füüsilises läheduses, sotsiaalne keskkond on neile oluline (Adams and Johnson, 1993).

Koertel on näidatud sotsiaalset heaolu indikeeriva ning hirmu ja ärevust vähendava hormooni – oksütotsiini – taseme tõusu oma omanikuga mängides ja meeldivalt suheldes (Odendaal & Meintjes 2003). Mõned uuringud on leidnud, et kodukoertele on kontakt oma tuttava inimesega olulisem, kui liigikaaslastega (Meunier et al., 2012). Wirobski jt. (2021) näitasid, et koerte
„õnnehormooni“ tase organismis tõuseb siiski ainult siis, kui ta suhtleb inimesega, kellega tal on tugev side ja hea suhe. Kui võõrad inimesed koeri silitasid, siis see koerale enamasti heaolu
suurendava kontaktina ei mõju. Kui koertel ei ole oma omanikuga head ja toimivat sõbrasuhet, siis hooldaja, kes paar korda päevas kusagile territooriumile jäetud koeraga natuke suhtleb,
tõenäoliselt ei paku sellist täisväärtuslikku sotsiaalset turvatunnet. Rikastab see kindlasti looma päeva, ja tekitab kõrget positiivset (loodetavasti) stressi, kuid kas ka meeldivat kogemust.
Lisaks ei tunne koera hooldaja suure tõenäosusega ära koera üksindusahistust või muid sotsiaalse käitumisega seotud probleeme.

Koerad on siiski sotsiaalses rühmas elavad loomad, kodukoerad inimeste peres, mõnel juhul koos teiste lemmikloomade, kariloomade või liigikaaslastega ja koertel on heaoluks vaja kiindumussuhet, kas inimese või sobivate liigikaaslastega.

Bøe jt. (2017) refereerivad Rootsi seadusandlust ja kinnitavad, et koeral peaks olema tuttavate inimeste või koertega kontakt vähemalt mõned tunnid päevas rahuldamaks nende sotsiaalse suhtlemise vajadusi.

Kokkuvõtteks: Kasutatud kirjandus (tekstis viidatud ja teemast üldpildi saamiseks kasutatud kirjandusallikad):

• Adams, G.J. & Johnson, K.G. (1993) Sleep-wake cycles and other night-time behaviours of the domestic dog Canis familiaris. Applied Animal Behavior Science 36: 233–248. 10.1016/0168-
  1591(93)90013-F
• Adams, G.J. & Johnson, K.G. (1994) Behavioural responses to barking and other auditory stimuli during night-time sleeping and waking in the domestic dog (Canis familiaris). Applied Animal Behavior Science 39: 151–162. doi:10.1016/0168-1591(94)90135-X
• Bodizs, R., Kis, A., Gacsi, M. & Topal, J. (2020) Sleep in the dog: comparative, behavioral and translational relevance. Current Opinions in Behavioral Science 33: 201925–33. https://doi.org/
  10.1016/j.cobeha.2019.12.006
• Bøe, K., Mejdell, C., Skancke, E., Vas, J., Agdestein, A. Basic, D., Brun, E., Das Neves, C., Godfroid, J., Gudding, R., Hoel, K., Mortensen, S., Espen, R. & Hjeltnes, B. (2017) Risk of negative effects on the welfare of dogs associated with being housed outdoors or used for sled dog racing. Opinion of the Panel on Animal Health and Welfare of the Norwegian Scientific Committee for Food Safety 10.13140/RG.2.2.12049.45920.
• Finlex (2010) 09.08.2021 https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2010/20100674
• Helton, W.S. (2009) Canine ergonomics: The science of working dogs. New York: Taylor and Francis.
• Kis, A., Szakadát, S., Kovács, E., Gácsi, M., Simor, P., Gombos, F., Topál, J., Miklósi, Á. & Bódizs, R. (2014) Development of a non-invasive polysomnography technique for dogs (Canis familiaris). Physiology and Behavior 130: 149–156. doi:10.1016/j.physbeh.2014.04.004
• Meunier, L.D., Gilmore, K.M., Watson E.S. & Merkt J.E. (2012) Evaluation of Canine Behaviors and Time Budgets during Three Different Exercise Scenarios, in: American Association of Laboratory Animal Science Meeting. Minneapolis, MN.
• Mondino, A., Delucchi, L., Moeser, A., Cerdá-González, S. & Vanini, G. (2021) Sleep Disorders in dogs: A Pathophysiological and Clinical Review Topics in Companion Animal Medicine, Volume 43.
• O’Brien, C. (2020) Planning Work/Rest Cycles for Military Working Dogs in Hot Environments Using a Canine Thermal Model, 05.08.2021 https://apps.dtic.mil/sti/pdfs/AD1105539.pdf
• Odendaal, J. & Meintjes R.A. (2003) Neurophysiological Correlates of Affiliative Behaviour between Humans and Dogs. Veterinary Journal 165: 296–301. doi:10.1016/S1090-0233(02)00237-X
• Owczarczak-Garstecka, S. C. & Burman, O. H. (2016) Can Sleep and Resting Behaviours Be Used as Indicators of Welfare in Shelter Dogs (Canis lupus familiaris)?. PloS one, 11(10), e0163620. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0163620
• Robbins, P.J., Ramos, M.T., Zanghi, B.M. & Otto, C.M. (2017) Environmental and Physiological Factors Associated With Stamina in Dogs Exercising in High Ambient Temperatures. Frontiers in Veterinary Science 4:144. doi: 10.3389/fvets.2017.00144
• Savage, V.M. & West, G.B. (2007) A quantitative, theoretical framework for understanding mammalian sleep. Proceedings of the National Academy of Sciences 104 (3): 1051-1056 DOI: 10.1073/pnas.0610080104
• Takeuchi, T. & Harada, E. (2002) Age-related changes in sleep-wake rhythm in dog. Behavioral Brain Research 136(1): 193-9.
• Wirobski, G., Range, F., Schaebs, F. S., Palme, R., Deschner, T. & Marshall-Pescini, S. (2021) Life experience rather than domestication accounts for dogs’ increased oxytocin release during social contact with humans. Scientific reports, 11(1): 14423. https://doi.org/10.1038/s41598-021-93922-1
• Zanghi, B.M., Kerr, W., deRivera, C., Araujo, J.A. & Milgram, N.W. (2012) Effect of age and feeding schedule on diurnal rest/ activity rhythms in dogs. Journal of Veterinay Behavior 7(6): 339–347. 10.1016/j.jveb.2012.01.004

LOE KA: “AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks”