“AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks,” sisaldas teiste seas kaheksat ettepanekut koerte olukorra parandamiseks. Maaeluministeerium keskendus ainult kahele:

  1. Millisena hindate alaliselt ketis või lemmikloomade nõudeid kehtestavas määruses ( nr 76 24. juuli 2008) sätestatud miinimumnõuetele vastavas aedikus peetavale koerale liikumisvajaduse rahuldamiseks ja sotsiaalse suhtluse tagamiseks piisava jalutamise ja tegeluse miinimumnõude kehtestamist normina 2 korda ööpäevas ja 0,5 h korraga?
  2. Mitu tundi peaks ööpäevas saama töökoer (veokoer, pommikoer, narkokoer jms) minimaalselt puhata?

Oma ekspertarvamuse andis Eesti Maaülikooli Veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini õppetooli teadur, filosoofiadoktor Lea Tummeleht.

1. Ketis või miinimumnõudeid täitvas aedikus peetavate koerte probleem on väga mitmekihiline ja kõige kriitilisem ei ole mitte koerte piiramine, vaid see, et nad on tihtipeale lõastatud / eraldatud mingi objekti või kinnisvara territooriumile, kus inimesed ei ole püsivalt kohapeal. Sotsiaalne isoleeritus on kodukoera heaolu suurimaid riskitegureid. Isegi, kui vastutav inimene / omanik külastab selliselt peetavat koera 2 korda ööpäevas, on suur risk, et märkamata jäävad võimalikud veterinaarsed probleemid või koera heaolu seisund. Kardetavasti, inimesed, kes hoiavad koera mingi objekti nn valvurina, ei tunneta kodukoera, kui kognitiivset ning põhiemotsioone tajuvat elusolendit ja isegi vastavate ettekirjutuste puhul ei paku koerale elementaarset
keskkonnarikastust, positiivsel kinnistamisel põhinevat treeningut, sotsialiseerimist või ka võimalike haiguste varajast märkamist.

Isegi, kui alaliselt lõastamist lähiajal ei keelata, siis kindlasti peaks seaduslikult välistama võimaluse, et koer elab kusagil omanikust eraldi ja tema külastamine on eraldi sündmus. Loomulikult võib koera vajadusi mitte tähele panna ka juhul, kui koer on lõastatud omaniku elumaja kõrvale. Teadusuuringuid, millele põhineda koerte alalise ketispidamise probleemistikus, paraku ei ole ja arvatavasti ei tule ka, kuna see praktika ei ole tänapäevane ega loomade heaolu arvestav. Tõenäoliselt on mõistlik liikuda alalise ketispidamise lõpetamise poole ning käsitleda võimalikku ketispidamist, kui ajutist haldamisvõimalust, vajadusel koer paariks tunniks lõastada, näiteks kari- või metsloomade kaitseks või kui see tagab koera ohutuse piiramata õuealal.

Skandinaaviamaade eeskujul on 2 korda ööpäevas õues elava koeraga tegelemine tõepoolest miinimumnõue. Lisaks on kindlasti vajadus sätestada, et alla aastase, haige või vigastatud looma külastusvajadus on oluliselt suurem. Vähemalt korra päevas peaksid koerad saama pikemale jalutuskäigule aedikust väljapoole. Samuti tuleb selle aja sees koerte aedikust või keti ulatusest koristada väljaheited, mis on nii hügieeni ja parasitaarhaiguste ennetamiseks, kui ka stressist tuleneva koprofaagia vältimine.

Foto: Reelika Riimand (PPA)

2. Erinevad töövaldkonnad nõuavad koeralt erineva iseloomuga tööd. Näiteks veokoertelt eeldatakse peamiselt füüsilist sooritust: jooksmist ja raskuste edasi vedamist ning võimalikku sotsiaalse stressi talumist, mis tuleneb tihedalt kõrval liikuvatest liigikaaslastest, kuna rakendit veetakse rühmas. Lõhnaeristuskoertelt (tolli narko-, raha-, lõhkeaine tuvastuse koerad või päästeameti pommikoerad) eeldatakse peamiselt ajutööd, mis on tavaliselt väsitavam, kui jooksmine. Politsei patrullkoertelt oodatakse nii ajutööd, füüsilist sekkumist, kui ka sotsiaalse keskkonna talumist.

Vetelpäästekoertelt eeldatakse peamiselt füüsilist sooritust. Päästekoerad peavad läbima pikki vahemaid ja tegema ka ninatööd. Abi- ja teraapiakoertelt eeldatakse peamiselt sotsiaalse keskkonna talumist ja ajutööd, kuid näiteks vaegnägija juhtkoer peab füüsiliselt liikuma pikki vahemaid linnakeskkonnas, kui tema omanikul on vaja kusagile jõuda. Hüpokoerad – diabeeti põdevate inimeste abikoerad elavad haige inimese kõrval ööpäevaringselt ja valmis teatama häireolukorrast millal iganes vajalik.

Seega ei saa anda ühest vastust nn töökoera puhkevajaduse kohta. Küll on uuringud näidanud, et koerad vajavad rohkem ööund, kui inimesed ning samuti peaks neile olema võimaldatud päevased lühemad uinakud ning uneaega võib täiskasvanud koeral ööpäevas olla tugevalt üle 10 tunni (vt. allpool teema üldise tausta teksti). Selleks, et koer saaks rahulikult magada ja tema immuun- ja närvisüsteem taastuda, tuleb töökoerale tagada vaikne ja segamatu keskkond selleks ajaks.

Puhkeajad treening- ja töösessioonide vahepeal sõltuvad tegevusaladest. Pingelist ajutööd tegevad koerad (lõhnaeristuskoerad) vajavad tõenäoliselt puhkust iga 30 minuti järel. Füüsilist koormust kogevad koerad suudavad pikemalt tegutseda enne puhkepausi. Kindlasti vajavad koerad aega puhkamiseks ja seedetegevuseks peale igapäevase toidu ära söömist.

Selleks, et anda täpsemat hinnangut konkreetse valdkonna töökoerale, oleks vaja eraldi kirjandusepõhist uuringut ning tegelikult ka konsulteerimist vastava valdkonna praktiseerijatega. Ka Eesti tolli -, pääste – ja politseikoerte spetsialistidel on väljakujunenud koerte töö- ja puhkeaja rutiinid, mis praktikas hästi toimivad ja on tõenäoliselt avaldatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidena ja mida oleks ehk mõistlik mingil hetkel teadmistepõhiselt üle vaadata.

Teema üldine taust

Koerte pidamine alaliselt ketis või vastavas aedikus

Kuigi iga tundlik inimene tajub intuitiivselt, et koera alaliselt ketis pidamine ei ole aktsepteeritav tegu looma suhtes, siis kahjuks puudub teaduslik dokumentatsioon, mis võrdleks näiteks alalise lõastamise ja aedikus pidamise mõju (vt. ka Bøe jt. 2017). Paljudes lääneriikides (näiteks: Rootsis, Maltal, Slovakkias, Kreekas) on koerte alaline ketis pidamine üldse keelatud, seega selle mõju täpsemaks teaduslikuks uurimiseks arenenud riikides motivatsioon puudub. Pole uuringuid, mis dokumenteeriks, millised on täpsed mõjud ketikoerte lülisambale ja liigestele, vaimsele terv