Värske kraam:
P, 27.11.2022

The Weather


-4°C
 
Tallinn

The Weather

Cloudy
 
Lisa kuulutus
Saada vihje!

Avaldatud: 29. juuni 2022

Koerte suvised ohud

Suvel liigume rohkem ringi ja ka pere lemmikud on meiega rohkem kaasas. Meie võimuses on tagada nende ohutus.

Kui võtad koera kaasa, siis kontrolli alati, et kaasas oleks vesi ja joogikauss koera jaoks ning igaks juhuks ka suur käterätik. Usinamad panevad kokku koera esmaabipakikese. Iial ei tea, millal võib seda vaja minna. Ringi liikudes jälgi oma koera ja tema toimetusi. Ohtude puhul on üks kuldreegel – võimaliku ohu teadvustamine ja ennetamine ehk siis parem karta kui kahetseda!

Putukad

Sääsed, kirbud, puugid võivad olla suvel tõeliseks nuhtluseks. Kindlasti põhjustavad nad loomadel ebamugavustunnet. Kirbud levitavad siseparasiitide mune. Kirbuhammustusest võib alguse saada ebameeldiv nahapõletik – hot spot. Puugid levitavad borrelioosi, millesse ka koerad võivad haigestuda. Pidevad sääse-ja puugihammustused võivad soodustada aneemia teket. Lisaks võivad kirbud, puugid levida koeralt inimesele.

Soovitus: tee oma lemmikule välisparasiitide tõrjet üks kord kuus või vali intervall vastavalt valitud vahendile. Välisparasiitide hooaeg algab juba varakevadel ja kestab seni kuni saabub tõsine talvekülm. Kortermajades elavad lemmikud on ohustatud aastaringselt, sest üldtrepikojad, kus parasiidid võivad pesitseda, on soojad. Välisparasiitide tõrjeks on olemas erinevad lahendused. Nõu saad küsida veterinaarkliinikust.

Kärntõbi

Et rebasest on saanud juba ka linnaloom, siis see ebameeldiv nakkuslik nahahaigus võib ohustada kõiki koeri, kes liiguvad värskes õhus. Rohkem on ohustatud metsaaladel liikuvad koerad, kuid välistatud ei ole see ka linnas. Koer, kes on nakatunud parasiitlestaga, hakkab ennast pidevalt mõnest kehapiirkonnast nakitsema ja kratsima. Nakatunud loom vajab ravi.

Soovitus: tee ennetavat tõrjet. Jälgi oma looma, kui märkad pidevat kratsimist, pöördu veterinaari poole. Veterinaarkliinikutes on olemas nii ennetavad kui ka ravipreparaadid.

Rästiku hammustus, mesilase või vapsiku nõelamine

Kui koer saab salvata-nõelata jalgadesse või kehasse, siis erilist ohtu ei ole. See oleneb ka looma suurusest, mida väiksem on koer, seda suuremad on riskid. Oht on suur, kui hammustus või nõelamine juhtub pea, kaela piirkonnas või satub suhu, sest siis võib tekkida hingamisteede turse ja koera ähvardab lämbumine.

Soovitus: looma tuleb jälgida – kui tekib apaatia, süljevool, hingeldus, kõhulahtisus, siis pöörduda koheselt veterinaari poole. Kui tegu peapiirkonna juhtumiga, siis minna kiiresti veterinaari juurde, vahepeal oleks hea proovida hingamisteed lahti hoida. Võimalik on ennast ennetavalt varustada hormoontabletiga, kuid seda saab ainult oma veterinaari käest.

Hot spot

Nahapõletik võib tekkida putukahammustuse, kriimustuse tagajärjel või ka siis, kui karv on soojal ajal märjaks jäänud, näiteks peale ujumist või veekausis lobistamist. Hot spot tekib rohkem pikakarvalistel koertel, suurema soodumusega tõud on rottweilerid ja bullmastifid. Kui põletik on tekkinud, siis koduste vahenditega sellest jagu ei saa.

Soovitus: hot spoti teket saab vältida, kui peale märjaks saamist koer kuivatada. Parim on muidugi kasutada fööni, kuid abiks on ka suure käterätikuga kuivatamine, et karv tuulduks. Välisparasiitide vastu teha regulaarset tõrjet. Kui hot spot on tekkinud, siis kindlasti pöörduda veterinaari poole.

Ülekuumenemine, vedelikupuudus

Tundemärgid: rahutus, värin, nõrkus, tasakaaluhäired, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestad muutuvad erkroosaks, keel muutub pirnikujuliseks, kehatemperatuur tõuseb, tekib hingamisraskus. Kõik see võib viia südamepuudulikkuseni, mille tagajärjel koer sureb.

Soovitus: ära jäta koera päikese kätte või autosse. Auto temperatuur tõuseb kiiresti isegi siis, kui auto on pargitud vilusse ja aknad veidi lahti jäetud, ikkagi õhk autos ei liigu. Koer peab saama varjuda jahedasse ja tal peab kogu aeg olema saadaval värske joogivesi. Ka jalutuskäikudele tuleb kaasa võtta vesi ja aeg-ajalt seda koerale pakkuda ning ilmtingimata tuleb koera joota jalutuskäigu lõpus.

Kui märkad ülalloetletud tunnuseid, siis tuleb koer toimetada varju, teha märjaks käpad, kõhualune, reite siseküljed ja peapealne. Tuleb teha jalgadele massaaži ja koer kiiresti veterinaari juurde toimetada.

Sinivetikad

 

Kuum suvi paneb veekogudes vohama sinivetikad. Tegu võib olla sinivetikatega, kui: vesi on värvunud kollakas-roheliseks tänu silmaga nähtavatele “helvestele”; vesi ja kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga; värviandja on nii väikeste mõõtmetega, et ei püsi näiteks vette pistetud oksal; veel on kopituse lõhn. Sinivetikatega kokkupuude või sellise vee joomine on koerale väga ohtlik ja võib lõppeda koera hukkumisega. Mürgistuse saamiseks piisab karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist. Mürgistuse tunnused on apaatsus, süljevool, oksendamine, kõhulahtisus.

Soovitus: ennetavalt jälgi infot, mida antakse veekogude seisundi kohta. Kui kuskile on tekkinud sinivetikad, siis sellest antakse teada ja neid kohti saab vältida. Kui ikkagi on kahtlus, et koer puutus sinivetikatega kokku või jõi saastunud vett, siis kui võimalik, loputada puhta veega koera suu ja karvastik ning kiiremas korras toimetada koer veterinaari juurde.

Kuum asfalt

Kui päike kütab asfaldi kuumaks, siis koera jaoks on tänaval liikumine ebameeldiv. Asfaldiaurud on mürgised ja koera nina on madalal nende aurude sees. Kuumus võib liiga teha käpapadjanditele.

Soovitus: vältida pikemaajalist linnatänavatel jalutamist. Kui vaja, siis katsuda liikuda selliselt, et koer saaks liikuda tee ääres mururibal. Võib kasutada padjandeid kaitsvat käpavaha, kuid ka see kaitseb ainult lühiajaliselt. Jalutamiseks on parem valida pargid või sõita linnast välja.

Ohtlikud jäätmed