Kui võtad koera kaasa, siis kontrolli alati, et kaasas oleks vesi ja joogikauss koera jaoks ning igaks juhuks ka suur käterätik. Usinamad panevad kokku koera esmaabipakikese. Iial ei tea, millal võib seda vaja minna. Ringi liikudes jälgi oma koera ja tema toimetusi. Ohtude puhul on üks kuldreegel – võimaliku ohu teadvustamine ja ennetamine ehk siis parem karta kui kahetseda!
Putukad
Sääsed, kirbud, puugid võivad olla suvel tõeliseks nuhtluseks. Kindlasti põhjustavad nad loomadel ebamugavustunnet. Kirbud levitavad siseparasiitide mune. Kirbuhammustusest võib alguse saada ebameeldiv nahapõletik – hot spot. Puugid levitavad borrelioosi, millesse ka koerad võivad haigestuda. Pidevad sääse-ja puugihammustused võivad soodustada aneemia teket. Lisaks võivad kirbud, puugid levida koeralt inimesele.
Soovitus: tee oma lemmikule välisparasiitide tõrjet üks kord kuus või vali intervall vastavalt valitud vahendile. Välisparasiitide hooaeg algab juba varakevadel ja kestab seni kuni saabub tõsine talvekülm. Kortermajades elavad lemmikud on ohustatud aastaringselt, sest üldtrepikojad, kus parasiidid võivad pesitseda, on soojad. Välisparasiitide tõrjeks on olemas erinevad lahendused. Nõu saad küsida veterinaarkliinikust.
Kärntõbi
Et rebasest on saanud juba ka linnaloom, siis see ebameeldiv nakkuslik nahahaigus võib ohustada kõiki koeri, kes liiguvad värskes õhus. Rohkem on ohustatud metsaaladel liikuvad koerad, kuid välistatud ei ole see ka linnas. Koer, kes on nakatunud parasiitlestaga, hakkab ennast pidevalt mõnest kehapiirkonnast nakitsema ja kratsima. Nakatunud loom vajab ravi.
Soovitus: tee ennetavat tõrjet. Jälgi oma looma, kui märkad pidevat kratsimist, pöördu veterinaari poole. Veterinaarkliinikutes on olemas nii ennetavad kui ka ravipreparaadid.
Rästiku hammustus, mesilase või vapsiku nõelamine
Kui koer saab salvata-nõelata jalgadesse või kehasse, siis erilist ohtu ei ole. See oleneb ka looma suurusest, mida väiksem on koer, seda suuremad on riskid. Oht on suur, kui hammustus või nõelamine juhtub pea, kaela piirkonnas või satub suhu, sest siis võib tekkida hingamisteede turse ja koera ähvardab lämbumine.
Soovitus: looma tuleb jälgida – kui tekib apaatia, süljevool, hingeldus, kõhulahtisus, siis pöörduda koheselt veterinaari poole. Kui tegu peapiirkonna juhtumiga, siis minna kiiresti veterinaari juurde, vahepeal oleks hea proovida hingamisteed lahti hoida. Võimalik on ennast ennetavalt varustada hormoontabletiga, kuid seda saab ainult oma veterinaari käest.
Hot spot
Nahapõletik võib tekkida putukahammustuse, kriimustuse tagajärjel või ka siis, kui karv on soojal ajal märjaks jäänud, näiteks peale ujumist või veekausis lobistamist. Hot spot tekib rohkem pikakarvalistel koertel, suurema soodumusega tõud on rottweilerid ja bullmastifid. Kui põletik on tekkinud, siis koduste vahenditega sellest jagu ei saa.
Soovitus: hot spoti teket saab vältida, kui peale märjaks saamist koer kuivatada. Parim on muidugi kasutada fööni, kuid abiks on ka suure käterätikuga kuivatamine, et karv tuulduks. Välisparasiitide vastu teha regulaarset tõrjet. Kui hot spot on tekkinud, siis kindlasti pöörduda veterinaari poole.
Ülekuumenemine, vedelikupuudus
Tundemärgid: rahutus, värin, nõrkus, tasakaaluhäired, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestad muutuvad erkroosaks, keel muutub pirnikujuliseks, kehatemperatuur tõuseb, tekib hingamisraskus. Kõik see võib viia südamepuudulikkuseni, mille tagajärjel koer sureb.
Soovitus: ära jäta koera päikese kätte või autosse. Auto temperatuur tõuseb kiiresti isegi siis, kui auto on pargitud vilusse ja aknad veidi lahti jäetud, ikkagi õhk autos ei liigu. Koer peab saama varjuda jahedasse ja tal peab kogu aeg olema saadaval värske joogives