Sel aastal jõuame meie mere kaitsel olulise verstapostini: Läänemere kaitse tegevuskava uuendamiseni. Täna, Helsinki Komisjoni (HELCOM) 42. istungil, kutsuvad keskkonnaühendused taas Läänemere-äärseid riike üles võtma vastu ambitsioonika kava ja seda ka sama tegusalt täitma. Kava peab hõlmama tegevusi kõigi Läänemere keskkonnaseisundi ohutegurite maandamiseks ja saavutama selle, mida praegu kehtiv tegevuskava ei suutnud [3]. Senine tegevuskava ja selle täitmine ei ole suutnud tagada Läänemere rahuldavat keskkonnaseisu. Mõningat edu taimetoitainete ja mürkkemikaalide merre jõudmise piiramisel on saavutatud, kuid see on kaugelt ebapiisav mere hea seisundi taastamiseks.

Läänemere keskkonna kaitse lepingu ehk Helsinki konventsiooni (HELCOM) osapooled on ette valmistamas uuendatud kava, mille eesmärk on 2030. aastaks saavutada mere hea keskkonnaseisund [1]. Konventsiooni vaatlejatena on Puhta Läänemere Ühendus (CCB) ja Maailma Looduse Fond (WWF) rõhutanud tõhusa tegevuse vajalikkust ja esitanud selleks ka ühise varikava [2].

Läänemeri on peaaegu täies ulatuses jätkuvalt liiga eutrofeerunud, lihtsalt öeldes üle toidetud. „Ka Eestil seisab ees raske ülesanne märgatavalt vähendada lämmastiku ja fosfori kannet merre,“ ütles ELFi mereprogrammi juht Aleksei Lotman „Oleme juba üsna edukalt rakendanud meetmeid reovee puhastamiseks, nüüd on käes aeg põllumaalt pärit hajakande otsustavaks vähendamiseks,“ lisas Lotman. Ka Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule“ näeb ette taimetoitainete kadude vähendamist vähemalt 50%. Keskkonna- ja põllumajanduspoliitika peavad siin käima ühte jalga.

Vaatamata mõningale edule teatud ohtlike ainete osas, kannatab Läänemeri jätkuvalt keskkonnamürkide tõttu. Näiteks elavhõbe on jätkuvalt probleemiks mitmel pool rannikumeres, sealhulgas praktiliselt kogu Eesti rannikul ja kaadmiumi tõttu tuleb märkimisväärne osa avamerest lugeda halvaks seisus olevaks. “20 miljoni tonni põlevkivi põletamisel lendub koos põletusgaasidega õhku enam kui 500 kg elavhõbedat ja rohkem kui 5 tonni kaadmiumi. See näitab, et energiapööre on vajalik ka merekeskkonnale” ütles Eesti Veeühingu juhatuse esimees Maret Merisaar. “Merekeskkonna kaitse ja kliimapoliitika käivad siin käsikäes” lisas Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Peep Mardiste.

Läänemere keskkonnaseisundit on mõnes valdkonnas õnnestunud paiguti parandada [4], mis näitab senise kava täitmise osalist edu. Uus tegevuskava peab tuginema ökosüsteemipõhisele lähenemisele ja arvestama kliimamuutusega ning viima meie mere hea keskkonna taastamise töö lõpule.

Hea keskkonnaseisundi saavutamine 2030. aastaks ei saa olema lihtne, kuid tegevusetuse hind saaks olema liiga hull. Kliimamuutus, elurikkuse kadu, eutrofeerumine ja vee reostumine mürgiste ainetega on omavahel mitmel moel seotud, mistõttu ongi õige neid lahendada ühise kompleksse kavaga.

Tulevikku-vaatav kava on Läänemere keskkonna taastamiseks hädavajalik, kuid veel tähtsam on see, et kõik meie kodumere valgalal olevad riigid seda ka tegelikult täidaksid. Vaja on tegelikku soovi saavutada lõpuks mere hea seisund ning konkreetsete ja tõhusate meetmete rakendamist koos regulaarse seirega.

Samuti on vajalik Läänemerel laiendada kaitsealade võrgustikku hõlmamaks vähemalt 30% merealast ja tõhustada nende kaitset, nii nagu seda näeb ette Euroopa Liidu elurikkuse strateegia. Siinkohal on asjakohane meelde tuletada, et Eestimaa Looduse Fond esitas Keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta Kõpu poolsaarega piirnev mereala kaitse alla juba 2012. aasta kevadel, kuid seda väärtuslikku mereosa pole tänini suudetud kaitse alla võtta.

On hädavajalik, et meie esindajad HELCOMi koosolekul arvestavad kodanikuühiskonna taotlust ja peavad kinni lubadustest hoida meie kodumere keskkond elamiskõlbulikuna ning vajadusel see selliseks taastada. Ootame pädevatelt riigiasutustelt tõhusat tegevust ambitsioonika tegevuskava vastuvõtmisel ja selle tegelikul rakendamisel. Läänemere kaitse tegevuskava ja selle tõhus täitmine on vajalik nii loodusele kui inimestele.