Foto: Heiki Valner

Keskkonnaameti korraldusega on lubatud pidada Ida-Harju jahipiirkonnas heidutusjahti.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) pöördus Keskkonnaameti poole ettepanekuga töötada välja täpsustatud kord heidutusjahi korraldamiseks hanelistele kahjustuse vältimiseks väljaspool jahihooaega seoses ulatuslike kevadiste põllukahjustustega Eesti maakondades. EPKK hinnangul on viimase aastakümne jooksul oluliselt suurenenud Eestit rändel läbivate haneliste arvukus, mis on oluliselt suurendanud nende poolt tekitatavaid kahjusid põllumajanduslikele kõlvikutele.

Nii põllumajandus- kui keskkonnavaldkonna esindajad on üksmeelel, et praegune kahjude kompenseerimise süsteem ei kata tegelikku kahjude mahtu. Erinevate heidutusmeetmete mõju väheneb ajas, kuna linnud harjuvad sellega pikemas perspektiivis ja tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil kui linnujaht on keelatud. Hanelistel on kevadel enne pesitsuspaika lendamist vaja koguda rasvavarusid, mistõttu on nõudlus proteiinirikka sööda (külvatud teravilja ja herne seeme, teraviljade ning rapsi orased, tärganud värske rohi) järele eriti suur.

Keskkonnaamet lubab haneliste kevadise heidutusjahi uuringu raames Ida-Harju jahipiirkonna Jägala jõe ja Pirita jõe vahelisel alal haritud põldudel küttida kokku 150 hanelist (rabahane, suur-laukhane, kanada lagle ja valgepõsk-lagle) ajavahemikul 2. maist kuni 16. maini.

Heidutusjaht on lubatud ainult kasutuses olevatel kõlvikutel, kuhu on külvatud järgmised kultuurid: teravili (sh mais), raps, rüps ja kaunviljad (hernes, uba). Heidutusjaht ei ole lubatud rohumaadel, kesal jt kultuuridel, mida eelpool ei ole nimetatud.

Ühest haneparvest on lubatud korraga küttida kuni 2 isendit. Heidutusjaht ei ole lubatud kaitsealadel (sh hoiualad). Haneliste küttimiseks on lubatud hiilimisjaht. Peibutiste, jahivibu ning pliihaavlite kasutamine jahil ei ole lubatud. Kütitud hanelisi ei tohi peale küttimist põllule jätta.

Keskkonnaameti andmetel on haneliste: eriti raba-, suur-laukhane ja valgepõsk-lagle aga ka kanada lagle (edaspidi hanelised) arvukus viimastel aastatel tuntavalt tõusnud. Kevadrändel olevad, Eestist massiliselt läbi rändavad, hanelised peatuvad maaomanike teraviljapõldudel ja rohumaadel, põhjustades ulatuslikke kahjustusi. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis raba-, suur-laukhane ja valgepõsk lagle tekitatud kahustuste kompenseerimiseks maaomanikele välja makstavad summad oluliselt suurenenud.

Loe Keskkonnaameti korraldust siit.