Foto: Margit Turb

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium leppisid kokku 2022. aasta pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimise prioriteedid. Eelkõige keskendutakse metsalinnustiku kaitsel kaitstavatele aladele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Leitud on kuldne kesktee, mis arvestab nii metsalinnustiku kaitse kui ka metsamajandajate ja energiatööstuse vajadustega.

Looduskaitseseaduse alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kõige intensiivsem pesitsusperiood on kevad ja suve algus – aprilli keskpaigast kuni suve keskpaigani, mil lindudele peab andma võimaluse järglaste saamiseks ja üleskasvatamiseks. „Keskkonnaamet lähtub oma otsustes ja töös kehtivast seadusandlusest. Kui riigikogu või valitsus otsustavad seda seoses sõjaolukorraga Ukrainas muuta, siis on see meile täitmiseks,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Rainer Vakra täheldas, et pesitsusrahust kinnipidamine kevadsuvisel perioodil ei saa tulla kellelegi üllatusena. „Mõistan täiesti, et ka metsa- ja energiatööstus vajab praegusel keeruliselt ajal selgeid ja toimivaid reegleid. Paljud metsamajandajad on tegelikult kevadise pesitsusrahuga juba arvestanud ja planeerinud raied perioodidele, mis lindude pesitsemist vähem häirib,“ märkis Vakra.

Keskkonnaamet kavatseb sel aastal raietegevust pesade hävitamise ja kahjustamise ning lindude häirimise vältimiseks piirata esmajärjekorras seal, kus sellel on metsalinnustikule kõige suurem mõju. Kui aga kevadsuvine raie on tõepoolest vältimatu, siis tuleb vältida raiet vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades.

„Eelmisel aastal peatasime raied eelkõige lähtuvalt kaebustest, mitte lindude arvukusest. Õppisime sellest kogemusest ja sel aastal kaitseme metsalinde teaduspõhisemalt, mitte teatajate aktiivsusest lähtuvalt,“ rääkis Vakra. „Reeglid ja seadused kehtivad kõigile ühtmoodi ja linde pesitsuse ajal häirida ei tohi. Tuleb aga mõista ka seda, et Keskkonnaameti järelevalve osakonna ressursid on piiratud ehk et tuues võrdluse liiklusega: me ei jõua püüda oma kontrollreididel neid, kes sõidavad 90 km/h piirangu alas 95ga, vaid keskendume ikka neile, kes sõidavad 200 km/h,“ lõpetas peadirektor.

Planeeritud järelevalve toimub sel aastal 15. aprillist kuni 30. juunini. Kui keskkonnainspektor tuvastab sel perioodil oma kontrolli käigus lindude pesitsemist häirida võiva raietegevuse, peatab ta kinnistul edasise puude ja põõsaste langetamise, et kontrollida asjaolusid. Vajadusel koostatakse ettekirjutus, kuhu on märgitud raietööde peatamise tähtaeg ja ulatus. Kui kuulda ega näha ei ole ühtegi lindu või tuvastatakse ainult võimalik pesitsemine, lubatakse raietöödega jätkata.

Keskkonnaameti koostatud haudelindude asustustiheduse maatriksi ning pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimise juhendiga saab tutvuda Keskkonnaameti koduleheküljel. Ka Keskkonnaameti klienditugi on alati valmis abivajajaid nõustama.