Foto: Flickr

Keskkonnaamet kehtestas 2022/2023. jahiaasta hundi küttimismahuks Eesti territooriumil teise osana kokku 34 isendit.

Täiendavalt lubatakse:

  • Alam-Pedja ohjamisalal küttida täiendavalt 2 selgete kärntõve tunnustega isendit Puhja ja Tähtvere jahipiirkonnas.
  • Järva ohjamisalal küttida täiendavalt 8 isendit. Hundijahti on lubatud pidada Alliku, Anna jahipiirkonna Tallinn-Tartu mnt.-st põhja poole jäävas osas, Ardu jahipiirkonna Tallinn-Tartu mnt-st põhja poole jäävas osas, Esna, Imavere, Kirna jahipiirkonna Türi-Paide mnt-st ida poole jääval alal, Koigi, Kõrvemaa, Leva, Oisu jahipiirkonnas, Türi jahipiirkonna Rapla-Türi mnt-st lõuna poole jääval alal ning Ida-Harju jahipiirkonna Kõue jahialal.
  • Lõuna-Läänemaa ohjamisalal küttida täiendavalt 6 isendit (hundijahti võivad pidada kõik ohjamisala jahipiirkonnad).
  • Lõuna-Pärnumaa ohjamisalal küttida täiendavalt 2 isendit (hundijahti võivad pidada kõik ohjamisala jahipiirkonnad. Küttida on lubatud ainult üksikuna liikuvaid isendeid).
  • Lääne-Pärnumaa ohjamisalal küttida täiendavalt 5 isendit (hundijahti võivad pidada kõik ohjamisala jahipiirkonnad. Küttida on lubatud ainult üksikuna liikuvaid isendeid).
  • Pärnu-Viljandi ohjamisalal küttida täiendavalt 3 isendit. Hundijahti on lubatud pidada Tori-Sindi jahipiirkonnas Pärnu jõest lõunasse jääval alal ainult üksikuna liikuvatele isenditele, mainitud jahipiirkonna Pärnu jõest põhja poole jääval alal on lubatud hundijahti pidada eelmainitud piiranguta; Kullipesa jahipiirkonnas on hundijahti lubatud pidada Pärnu linna haldusalal Kivinina teest lääne poole jääval alal ainult üksikuna liikuvatele isenditele.
  • Võru ohjamisalal küttida täiendavalt 8 isendit (hundijahti võivad pidada kõik ohjamisala jahipiirkonnad).

Keskkonnaamet kehtestas 2022/2023. jahiaasta hundi esmaseks küttimismahuks Eestis kokku 90 isendit ning määras kehtestatud küttimismahu jagunemise ohjamisalade kaupa. 20. detsembri seisuga on kütitud kokku 53 isendit ning huntide küttimismaht on realiseeritud paljudel ohjamisaladel.

Keskkonnaameti korralduses selgitati, et sarnaselt varasemate aastatega määratakse hundi küttimismaht vähemalt kahes osas: esimene osa hundi jahiaja alguseks ning teised osad jahiaja jooksul vastavalt kogunenud teabele hundikarjade tegeliku arvu, leviku ja suuruse kohta ning küttimismahu esimese osa realiseerimisele. Keskkonnaagentuur teeb küttimismahu teiste osade määramise operatiivsuse huvides ettepaneku otse Keskkonnaametile. Küttimismahu teiste osade määramine erinevatele ohjamisaladele võib toimuda sõltuvalt olukorrast eri aegadel.

Keskkonnaameti hinnangul on Keskkonnaagentuuri ettepanek põhjendatud. Küttimismahu täiendava osa realiseerimisel jääb huntide 2023. aasta pesakondade arv ja baasarvukus „Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2022-2031“ määratud vahemikku ning sellest lähtuvalt kehtestab Keskkonnaamet hundi täiendavaks küttimismahuks hundi küttimise ohjamisaladele Eestis kokku 34 isendit.

Hundi küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni. Loe lähemalt Keskkonnaameti korraldust siit (PDF).

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

Saada vihje, foto või video!

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: