Kanakull Alla/Foto: RMK

Kõige tundlikum aeg linnuelus on kevadine pesitsus, kui luuakse alus järgmistele põlvkondadele. Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist.

Keskkonnaamet keskendub lindude pesitsusaegses järelevalves kaitsealadele. Majandusmetsades väljaspool kaitstavaid alasid kontrollitakse eeskätt linnurikaste tüübirühmade vanemaid puistuid, kus mõju metsalinnustikule on kõige suurem.

Eesti Ornitoloogiaühingu haudelindude punktloenduste tulemused näitavad, et aastatel 1983–2018 vähenes metsalinnustiku arvukus Eestis 26% võrra. Keskmiselt oli arvukuse langus 42 600–58 800 paari võrra aastas. Selline vähenemine võib saada ohtlikuks populatsioonide säilimisele pikemas perspektiivis. Suuremaid langusi näitavad paiksete liikide ja metsaspetsialistide arvukused, mis viitab eelkõige kohalikele põhjustele ja mõjuritele meie metsamaastikus.

Kaitsealadel paikneb suurem osa Eesti vanadest metsadest, kuid seal on ka nooremad metsad olulised. Need aitavad moodustada terviklikke metsamassiive ja pakuvad häid pesitustingimusi metsalinnustikule. Kuigi üldjuhul on kaitsealade piiranguvööndi metsades teatud majandamine lubatud, tuleb ka seal tagada kevadine pesitsusrahu.

Kui keskkonnainspektor tuvastab kontrolli käigus lindude pesitsemist häirida võiva raietegevuse, peatab ta kinnistul edasise puude ja põõsaste langetamise, et kontrollida asjaolusid. Vajadusel koostatakse ettekirjutus, kuhu on märgitud raietööde peatamise tähtaeg ja ulatus.

Lisateavet saab Keskkonnaameti kodulehelt: https://keskkonnaamet.ee/pesitsusrahu.

Kasutatud allikas: Nellis, R., Volke, V (2019) Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018.  Hirundo, 32, 63-80 (https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf)

Uudise autor: Kaja Lotman/kaitsealad.ee