Kohanimed, mis sisaldavad loomanimesid, on Eestis väga levinud ning enamasti ei ole need sugugi juhuslikud. Keskkonnaagentuur avaldas kaardi, millel on eesti metsloomad mainitud veekogude nimedes.
Nimed põhinevad sageli kohalikul kogemuslikul teadmisel ning väljendavad inimeste varasemaid tähelepanekuid ja seoseid ümbritseva loodusega. Näiteks võidi koht nimetada looma järgi, kui looma oli seal sageli nähtud; kui juhtus mingi sündmus, milles loom oli osaline; või siis metafooriliselt, kui paiga kuju või mõni muu omadus meenutas inimestele konkreetset looma.
Teema kohta saab põhjalikumalt lugeda Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirjas 2013. aastal ilmunud artiklist „Looma- ja linnunimetused kohanimedes ja nimeandmispõhimõtted“.
Käesolev kaart kujutab Eestis esinevate metsloomade nimesid Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud järvede, tiikide, jõgede, ojade, kraavide ja allikate nimetustes. Absoluutset täielikkust nad ei taotle – agentuur püüdis leida eri vorme (nt hunt, hundi, susi) ja vastavad loomad kaardile paigutada.
Andmestikust joonistub välja selge regionaalne muster: loomadega seotud kohanimed koonduvad enim Kagu-Eestisse. Nende lühianalüüsi põhjal on kõige sagedasem nimeloom hunt, kellele järgneb tihedalt põder.
Samas ei leidnud nad oma andmetes ühtegi metssea või mägra nimega veekogu. Kõige täpsema ülevaate saab Kohanimeregistrist. EELISe veekogude andmeid saab uurida Keskkonnaportaali „Andmed ja kaart“ rakenduses Vesi -> Veekogud.
Väljakutse käigus valmivad kaardid leiad Keskkonnaportaalist: keskkonnaportaal.ee/et/30-paeva-kaardi-valjakutse-2025.
