Foto: EJS
Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud metssigade, mäkrade, metskurvitsate ja hanede arv. Kordades vähem kütiti metskitsi ning langes ka kütitud põtrade, rebaste, nugiste ja kährikkoerte arv. Kokku kütiti möödunud hooajal 61 109 jahiulukit, mis on üle 5500 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.
Arvuliselt kõige enam kütiti möödunud jahihooajal metssigu, kokku 15 546 looma, mis on 1 253 looma võrra rohkem kui eelneval jahihooajal. Metssigade arvukus on eelnevatel aastatel suurenenud ja paraku on laienenud ka sigade Aafrika katku (SAK) levik metssea asurkonnas. Arvukuse edasise tõusu vältimiseks ning ka selle langetamiseks kõrgema asustustihedusega piirkondades on metssigade küttimine uute SAK puhangute tekke- ja levikuriskide vähendamiseks ülimalt oluline.
Põtru kütiti möödunud jahihooajal kokku 3 551, mis on 510 isendi võrra vähem kui eelneval 2023/2024 jahihooajal. Kütitud põtrade arv on ligilähedane 2024. aastal prognoositud asurkonna juurdekasvule, mistõttu võib eeldada, et põdra arvukus jäi jahihooaja järel püsima samale tasemele mis aasta varem.
Tingituna metskitse arvukuse olulisest langusest Mandri-Eestis langetati möödunud jahihooajal mandril oluliselt ka küttimissurvet. Kokku kütiti möödunud jahihooajal 5 488 looma, neist üle 40% saartelt. Eelneva 2023. jahihooajaga võrreldes langes kütitud metskitsede arv üle kahe korra. Kuna ilvesest ja hundis lähtuv kisklussurve metskitse asurkonnale on jätkuvalt väga kõrge, siis enamuses Mandri-Eesti piirkondades võib tänavusel jahihooajal metskitsi küttida vaid tagasihoidlikus mahus.
Punahirvi kütiti Eestis möödunud hooajal 3 645, mis on 38 looma võrra enam kui aasta varem. Lõviosa (üle 70%) kütitud hirvedest kütiti Saare maakonnas.
Hunte kütiti möödunud jahihooaja riigi mandriosas 122. Sarnaselt eelneva hooajaga Saare ja Hiiu maakonnas hunte ei kütitud.
Koos teadaoleva ajaperioodi kõrgeimale tasemele tõusnud karu arvukusega on selgelt suurenenud ka nende tekitatud kahjud mesinikele ja põllupidajatele. Sellest tulenevalt on viimastel aastatel olnud ka karu küttimiskvoodid oluliselt suuremad, kui eelnenud aastakümnetel. Möödunud jahihooajal kütiti kokku 101, aasta varem 95 pruunkaru.
Hallhülgeid, kelle arvukus on nii Eesti vetes kui ka Läänemeres laiemalt olnud juba pikemat aega tõusutrendis, kütiti möödunud jahihooajal kokku 47 isendit.
Väikeulukitest kütiti varasemaga võrreldes rohkem mäkrasid (409), metskurvitsaid (3 936), rabahanesid (1 559) ja suur-laukhanesid (1 484). Viimase kahe aastakümne madalaimale tasemele langes aga kütitud rebaste (2 321), kährikkoerte (4 285), kopra (4 221) ja metsnugiste (965) arv.
Kokku kütiti möödunud jahihooajal 61 109 ulukit, kellest 41 712 (76%) moodustasid üheksateistkümne erineva imetaja- ja 19 397 (24%) kahekümne üheksa erineva linnuliigi esindajad.
Ulukite küttimisandmetega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaportaalis avaneb uues vahekaardis.
