Seni puudusid selged reeglid, kuidas kaitsta merd ning teha rahvusvahelist koostööd mitte kellelegi kuuluvatel merealadel, mis moodustavad kogu maailmamere pindalast pea kolmveerandi. Pärast 20 aastat kestnud arutelusid jõudsid ÜRO riigid ...
Koni on pisike praht, mis looduses tekitab palju pahandust. Suitsukonisid peetakse üheks maailma suurimaks prügiprobleemiks. Hiljutised koristustalgud Tallinna randades kinnitasid taas, et meilgi on randades sigaretikonid põhiprügi. Jõuab ju ka ...
Suve lõpus on tavapärane näha randades hulgaliselt meririste, kelle vesi sinna läänetuule toel kandnud on. Rahvakeeli "millimallika" kõrverakkudes leiduv mürk inimesele ohtlik ei ole, kuid tundlikumale nahale võib siiski mõjuda. ...
Tänavu 15. veebruaril jõustus pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. See tähendab, et jahimehed ei tohi märgaladel või veekogu läheduses pliihaavleid kasutada ega kaasas kanda ka ...
Paljude meie veekogumite tervis ei ole hea ja need vajavad ravi. Kuidas nende seisundit parandada? Eelmisel sügisel valminud pikem terviseplaan on nagu retsept, mis iga veekogumi puhul annab ette ravijuhised. ...
25. mai 2023 toimus paneeldiskussioon “Kalad Eesti seadustes” mis võttis tähelepanu alla kalad kui elusolendid, kalad kui looduse ja ökosüsteemi osa ning kalad väljaspool nende loomulikku elukeskkonda. Arutelu viis läbi Loomus MTÜ kommunikatsioonijuht Farištamo ...
Augusti algusega saab hoo sisse vähipüügihooaeg. Meenutame, et ühe loaga saab püügilt kaasa võtta kuni 𝟕𝟓 mõõdus vähki. Vähi alammõõt on 𝟏𝟏 cm. Lase sellest väiksemad vähid palun vette ...
Regionaalminister Madis Kallase allkirjastatud teadmussiirdetoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord aastateks 2023–2029 võimaldab toetada teadusasutusi ligemale 8,6 miljoni euroga, et need panustaksid koostöös ettevõtjatega Eesti kalanduse arengusse. Taotlusi saab ...
