Eesti Loomakaitse Selts tuletab meelde,  et 2022 loomasõbraliku ja -vaenuliku teo hääletus on käimas ning oma hinnangu saad anda kuni oktoobrikuu lõpuni. Hääletada saad SIIN

Loomasõbraliku teo kandidaadid:

1. Loomaarstid aitasid oma vabast ajast Eesti Loomakaitse Seltsil steriliseerida ja kastreerida Kihnu kassid. Loe täpsemalt siit

Eesti Loomakaitse Selts koos heategijatest veterinaaride ja valla töötajatega korraldasid kasside steriliseerimise ja kastreerimise aktsiooni Kihnu saarel. Eesmärgiks oli vältida saarele tekkinud kassikolooniate suurenemist. Steriliseeriti ja kastreeriti kokku 34 kassi.

Mullu sügisel pöördus Eesti Väikeloomaarstide Seltsi (EVS) poole Kihnu saare valla assistent Maarja Karjam. Mureks oli hulkuvad kassid, kes vaikselt saare enda kätte võtavad. Suur osa Kihnu loomaomanikest peab kasse vabapidamisel, kuid seejuures ei lasta oma lemmikuid steriliseerida või kastreerida.

EVS pöördus murega omakorda Eesti Loomakaitse Seltsi poole. ELS alustas läbirääkimisi vallaga. Vald mõistis olukorda, kuid kohalikul omavalitsusel puudusid vahendid kolooniatega tegelemiseks. Eesti Loomakaitse Seltsi otseseabistamise juht jagas muret ka loomaarst Tiina Toometiga, kes ei olnud nõus laskma olukorral halveneda ning nõustus loomi aitama isiklikest vahenditest. Toomet leidis veterinaaride kogukonnast veel 10 heategijat.

2. Lapsed kutsusid politseinikud toonekurele appi. Loe täpsemalt siit.

3. augusti keskpäeval märkasid autoga sõitnud patrullpolitseinikud Kalvi ja Lauri, et Raikkülas viipavad lapsed abi saamiseks neile lähenevale politseiautole.

Kohale jõudes selgus, et tee ääres oli viga saanud toonekurg ning lapsed palusid politseinikel teda aidata. Kohalikud politseinikud teadsid, et Kehtnas aitab karvaseid ja sulelisi Imeloomade Selts MTÜ ning toimetasid kure politseimasinaga nende hoole alla. (tekst: Lemmikloom.ee)

Kurg taastus nädala loomakaitsjate hoole all ja lahkus ajutisest kodust lennates.

3. Eesti loomaarstid aitavad Ukraina põgenike loomi. Loe täpsemalt siit.

Eesti loomaarstid on mitu kuud järjest teinud osaliselt tasuta tööd, et põgenike loomad kiibitud, vaktsineeritud ja vajadusel ka ravitud saaksid. Loomade Kiirabi Kliiniku juht Valdeko Paavel sõnab, et praeguseks on olukord veidi rahulikum ning rohkem tuntakse huvi rutiinsete protseduuride nagu steriliseerimise ja kastreerimise vastu.

Tiina Toometi kliinik aitas loomaomanikke tasuta Europassidega, sest varem või hiljem soovivad põgenikud kodumaale tagasi pöörduda või hoopis Eestist edasi liikuda. Selleks aga Eesti poolt ette nähtud riigisisesest dokumentatsioonist ei piisa. (tekst: Lemmikloom.ee)

Loomavaenuliku teo kandidaadid:

1. Tartu koduta loomade varjupaik pani magama 21-st Setomaalt päästetud koerast juba päästmise päeval 13 koera. Loe täpsemalt siit.

Setomaa vallas elanud mehest jäi pärast tema surma maha suur koertekoloonia. Kui loomapäästjate hinnangul tulnuks olukorda juba varem resoluutsemalt sekkuda, siis vallavalitsuse esindaja kinnitusel oli neil lahkunuga tihe kontakt ja loomade elutingimused halvenesid alles pärast peremehe surma. (tekst: Lõuna – Eesti Postimees)

Päästetud 21 koera toimetati Tartu loomade varjupaika. 13 koera eutaneeriti varjupaigas samal päeval.

2. Jõhker kurgede tapmine Järvamaal. Loe täpsemalt siit.

Järvamaal tegutsev Orav Krubi loomade hoiukodu töötaja avastas, et Väätsa-Türi tee ääres on keegi tapnud seal läheduses asuvates pesades olnud kured. Videost on näha kolme kure surnukehad, aga tapetud linde olevat rohkem. (TÄIENDATUD: Leitud on seitse tapetud kurge.)

“Hommikul helistas meile üks murelik naisterahvas. Väätsa-Türi tee ääres lebasid kaks surnud kurge,” teatas Orav Kribu hoiukodu Facebookis. “Lähemal vaatlusel selgus, et kured ei ole niisama müstilisel põhjusel hukkunud, vaid siin on inimese kuri käsi mängus.”

Eesti metsloomaühingu Järvamaa piirkonna juht Virge Võsujalg sõitis kohale ja kahjuks ei piirdunud see koletu lugu vaid kahe kurega, ka mitte kolmega. Kõik läheduses asuvad kured olid maha lastud. Osa maapinnal, teised linnud juba surnukehade kallal toimetamas. Osa pesadest alla rippumas, suured augud kehades. (tekst: Rohegeenius)

3. Vana, haisev ja nõrkenud koerake visati õue varestele söögiks. Loe täpsemalt siit.

“Mida need varesed küll seal nii aplalt söövad,” mõtiskles üht Harjumaa väikelinna tihti külastav naine. Lähemale astudes avastas ta rohu seest naabermajas elavale Galinale (nimi muudetud) koerakese. Vaene koer oli veel elus, aga saatusega leppinud ning ei hakanud temast lihatükke välja kiskuvatele lindudele vastu. Siiski tõstis pead kui naisterahvas linnud eemale peletas ja tema juurde kummardus. Appi kutsuti Loomapäästegrupp ja antud juhtumile reageeris ühingu operatiivjuht Tiina Kukk.

Naise jutu järgi olnud Galina koos oma kaasaga igati eeskujulikud koeraomanikud, kes tihti oma lemmikuga jalutamas käinud. Koer olnud alati hoolitsetud ja rõõmsameelne. Pool aastat või veidi rohkemgi veel, alanud aga allakäik. Nii rääkisid juba naabrid Tiinale. Väidetavalt olla Galina haigestunud ja ehk just seetõttu lõi ta oma looma heaolule käega. Nädalake tagasi Galina suri, mees hakanud jooma ja visanud haisva koera õue. Nii naabrid arvasid. (tekst: loomaveeb.ee)