Foto: Kaarel Kaisel

2023. aastal toimus kõre ehk juttselg-kärnkonna seire 19 seirealal, mis paiknesid Lääne, Pärnu, Harju ja Saare maakonnas. Sigimishooaeg oli seekord kahepaiksetele, sh kõrele, raske – külm kevad, pikk põuaperiood ja looduslikud vaenlased olid tõenäoliselt põhjuseks, miks nii mõneski kohas ei loendatud seekord ühtegi isendit.

Kõre riikliku seire eesmärgiks on liigi seisundi jälgimine ja ülevaate saamine arvukuse muutustest Eestis. Looduskaitseseaduse alusel on kõre arvatud kõige rangemalt kaitstavate I kaitsekategooria liikide hulka. Kuna liik asub Eestis oma levila põhjapiiril, on siinsete asurkondade seisundi jälgimine, hindamine ja sellel põhineva kaitse korraldamine vajalik selleks, et vältida liigi geneetilist vaesumist ning levila ahenemist. Seire näeb ette, et selleks loendatakse igal seirealal häälitsevaid isasloomi ja kudunööre. Lisaks hinnatakse ka sigimisveekogude kvaliteeti.

Kevadiste pikalt külmade öiste õhutemperatuuride tõttu oli 2023. aasta sigimisperiood väga katkendlik. Külmale kevadele järgnes pikk põuaperiood, mistõttu langes sigimisveekogudes veetase ja mitmed lombid kuivasid täielikult. Kõre sigimine registreeriti 19-st seirealast 12-l, mis tähendab, et mitmel alal häälitsevate isasloomade ning kudu loendus ebaõnnestus. Oli ka kohti, kus põhjuseks võis olla kõre loodusliku vaenlase nastiku kõrge arvukus näiteks Pärnumaal Manilaiul ja Lavassaares ning Harjumaal Männikul.

Seirearuande põhjal võib öelda, et hinnatud aladest üle 2/3 olid heas või rahuldavas, ülejäänud halvas või väga halvas seisundis. Võrreldes 2022. aastaga on elupaikade olukord üldiselt jäänud samale tasemele. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Kalda leiab, et pikaajaline kaitsekorralduslik tegevus kõre elupaikade taastamisel ja laiendamisel on olnud edukas ja mitmed asurkonnad on käesolevaks ajaks madalseisust välja tulnud. „Loodetavasti jõuame tulevikus selleni, et Eesti kõre asurkonnad saavutavad püsimiseks vajaliku arvukuse – minimaalselt 100, soovitavalt aga 500 täiskasvanud isendit, nagu on toodud viimases liigi kaitsetegevuskavas,“ lisab Kalda. Seetõttu on väga oluline alustatud kaitsekorralduslikke tegevusi jätkata ning kõredele sobilikke elupaiku laiendada ja nende kvaliteeti parandada. Oluline on edasi minna ka iga-aastase seirega, et hinnata tööde tulemuslikkust ning planeerida uusi kaitsekorralduslikke töid.

Kõre 2023. a illustreeritud seireandmed ja lingi seirearuandele leiab eluslooduse seire kaardiloost.

Loe lisaks ka Keskkonnaagentuuri blogist, kuidas vabatahtlike kogutud kahepaiksete andmed riiklikku seiret toetavad.

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

Saada vihje, foto või video!

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: