MTÜ Eesti suurkiskjad taotles karujahi peatamist Eestis, halduskohus peatas 10. augustil esmase õiguskaitse korras karujahi kuni kohtulahendi jõustumiseni, mille kaebas edasi Keskkonnaamet, misjärel ringkonnakohus otsustas, et karujaht võib jätkuda.

Täpsemalt:

Ringkonnakohus leidis, et argumendid karude mitte maha laskmiseks ei ole piisavad, et need kaaluksid üles karude küttimata jätmisega TÕENÄOLISELT kaasnevat kahju. Kohus hindas, et keskkonnaameti kehtestatud võrdlemisi SUUR küttimismaht peaks vähendama erilubade vajadust. Keskkonnaamet kehtestas 29. juulil pruunkaru ESIMESE jao küttimismahuks 90 karu, kellest 9. augustiks oli üle Eesti juba 25 karu jahitud.

Küsimused, mida tasub küsida:
  • Kuidas siis käib Eestis karu jahiloa saamine?
  • Kas karude jahtimine põhjendusega, et muidu võib-olla tõenäoliselt põhjustavad nad kuskil kellelegi majanduslik kahju on tõesti piisav põhjendus?
  • Miks on erilubade taotlemine halb? Neid taotletud jahilube ei pea ju rahuldama nii palju kui neid esitatakse? Sellisel juhul saaks ka kontrollida, et need, kes jahiluba taotlevad, on enne kõik muud meetmed kasutusele võtnud selleks, et karu neile oma elutegevusega majanduslikku kahju ei põhjustaks.