Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus hämmastab keskkonnaameti otsus ilma tänapäevaste uuringute ja asjakohase tõenduseta kormoranimunade õlitamise load siiski välja anda.

Olles ära kuulanud nii kalamehed kui lindude eestkostjad, otsustas keskkonnaamet 31. märtsil anda load* Eesti pärismaise liigi kormorani munade õlitamiseks “kalavarude kaitseks”. Kormoranide munade õlitamise eesmärk on kormoranide arvukust ohjata. Vastatud ei ole aga küsimusele, miks kormorani arvukus on nii hüppeliselt saanud kasvada? Mujal riikides tehtud teadusuuringutes on leitud, et kasv toimubki ümarmudila tõttu, keda kalatoidulised linnud nagu hallhaigur või kormoran suudavad ohjata. Karistada selle eest kormorani tundub riigile asjakohane.

Siiani on aga karistuseta kuritegu, millest kirjutab 10. aprilli Pärnu Postimees. Loodusliku liigi kormorani asustatud 43 laiul loendati eelmisel aastal pesitsemas ligi 30 900 linnupaari, kelle pesadest oli hävitatud 40%. Keskkonnaagentuuri väikeste meresaarte haudelinnustiku seire aruandest nähtub sel ajal suur osa munadest juba keskmiselt või hästi arenenud loodetega ning osas pesades oli tapetud äsja koorunud linnupoegi. Seirajate fotodelt on näha ka mõni pärast rüüstamist põlema pandud linnupesa. Looduskaitse seaduse järgi on linnupesade ja linnupoegade tahtlik hävitamine keelatud.

Seirearuanne on esitatud, riik on massiivsest hävitustööst teadlik – aga mis saab edasi? Kas on alustatud menetlus ning astutud sammud selleks, et süüdlased tuvastada ja vastutusele võtta? Samas planeeritakse juba järgmist, seekord seaduslikku viisi kormorani häirida läbi tema munade õlitamise.

Rannakalurite kalasaagidki pole viimase kolmekümne aasta jooksul mitte vähenenud, vaid suurenenud. “Aegajalt ületab uudisekünnise ka kalade ülepüük, kuid ikka on lihtsam süüdistada loodust,” mõtiskles Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller. “Mis siis, et inimesed ise tarbivad üle ja rüüstavad loodust järjepidevalt. Siiski on hoopis mugavam küsida, miks ei ole loodus “teistsugune”, “parem” näiteks ilma kormoranideta? Inimene “pahandab” loodusega, et loodusest ei saagi lõpmatult võtta ja tarvitada ning selle asemel, et endale piirid seada, küsib load, et loodust seaduslikult veel ka teisest otsast tapma hakata,” tõdes Eller.

Keskkonnaameti otsus valida inimese ja kormorani vahel tundub mõistetamatu olukorras, kus pole üldse tõestatudki, et kormoran üldse “ inimeste kalavarudele kahju” põhjustab. “Alustada tuleks toitumisuuringust, et saada teada, keda kormoran tegelikult sööb ja kui suurt majanduslikku kahju lind põhjustab. Euroopas toitub ta peamiselt ümarmudilast – jõudsalt kohalike kalade elupaiku hõivavast võõrliigist, keda kalamehed püüda ei taha,” on öelnud linnukaitsespetsialist Keerberg.” EOÜ sõnul ongi muudes riikides tehtud uuringute kohaselt kormoran ümarmudila arvukuse üks parimaid looduslikke piirajaid.

“Kormoranide seire käigus on viimastel aastatel pesade juurde toodud saagina valdavalt tuvastatud võõrliik ümarmudil ning ka emaskala ja ogalik. Need on kõik olulisel määral teiste kalade marjast toituvad kalaliigid. Seega võib teha järelduse, et kormorani mõju kalafaunale ei saa olla üheselt negatiivne, vaid töönduskaladele avalduv mõju võib marjatoiduliste liikide tarbimise läbi omada ka neutraalselt või isegi positiivset mõju,” seisab eelmise aasta seiretulemuste aruandes. Enne karistusaktsioonide elluviimist võiks riik selgeks teha, kas kormoran hoopis mitte ei kaitse meie kalavarusid?

* Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas 11. aprillil halduskohtus valdavalt kaitsealade sihtkaitsevöönditesse antud load kormoranimunade õlitamiseks.

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

Saada vihje, foto või video!

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: