Foto: Astrid Levkoi/Pruun-suurkõrv
Hiljuti on meieni jõudnud juhtumid väikeloomadest, kes on õnnetul kombel jäänud kinni kodudes üles seatud kleepuvatesse kärbsepüünistesse.
Nahkhiired toituvad putukatest ja nii on neil praegu talvitumispaikadesse siirdumisel viimane võimalus oma naha all olevat rasvavaru täiendada. Kärbsepüünisesse kleepunud putukad on nahiku jaoks ahvatlev suutäis, mille tagajärjel võib tema enda õbluke keha sinna haakuda. Habrast loomakest liimpüünisest lahti saada on aga keeruline.
Vanad kärbsepaberid on igal juhul tark maha võtta ning kui mõni nahkhiir, tihane või muu väikeloom on kärbsepaberi külge kinni jäänud, ei tasu teda sealt küljest ise lahti võtma hakata. Pigem anna juhtunust teada riigiinfo telefonil 1247, et kärbsepaberisse kinni jäänud loom spetsialistile üle anda. Metsloomade puudutamisel kasuta oma käte kaitseks kindaid.
Paljud nahkhiired on kohanenud eluks inimese lähedal. Nii võivad nad soojal perioodil kasutada päevaste varjepaikadena näiteks pööningut, kuuri, maja välisvoodri tagust, külmal ajal talvituda aga keldrites, koobastes või hoonete vundamendipragudes. Karta pole neid vaja, inimesele nad ohtu ei kujuta. Küll aga sõltub nende väikeste käsitiivaliste käekäik sellest, kui targalt ja hoolivalt me käitume. Kõik Eesti nahkhiired on looduskaitse all.
Selgelt vigastatud või näiteks kuhugi kinni jäänud metsloomast teata riigiinfo telefonil 1247. Vajadusel saavad siis spetsialistid teda õigel viisil aidata.
Kuidas täpsemalt hättasattunud metsloomi aidata, loe SIIT
