Autorid: Seidi Suvi, Pille Kolk (liigid)

Kakariki papagoid nimetatakse ka maoori papagoiks. Kakariki elab Uus-Meremaal. Põliselanikud kutsuvad kakariki papagoid “kakari-ki”. Maoori keeles tähendab kaka “väike” ja riki“papagoi”. Uus-Meremaa asub Okeaania edelaosas, saartel. Tasmani meri lahutab Uus-Meremaad Aurtraaliast rohkem kui 2000km.

Kakariki on ohustatud liik ja mõnedes elupaikades täielikult välja surnud. Inimasustuse tõttu on nende elupaigad hävimas. Ka väikesed kiskjad peavad kakarikidele jahti. Kunagi peeti kakarikisi kahjuriteks ning neid tapeti massiliselt.

7 liiki Cyanoramphus:

  1. Suur-maooripapagoi (Red-fronted Parakeet) Cyanoramphus novaezelandiae 27 cm CITES I Uus-Kaledoonias säilinud, Uus-Meremaal säilinud, Norfolki saarel säilinud.
    Alamliigid: Suur-maooripapagoi (C. n. novaezelandiae) (nominaal- ehk põhialamliik), Norfolki maooripapagoi (C. n. cookii), Kold-maooripapagoi (C. n. saissetti), Antipoodisaarte maooripapagoi (C. n. hochstetteri), (C. n. cyanurus), (C. n. chathamensis). Austraalia ja Macquarie saare asurkond välja surnud. Macquarie maooripapagoi (†) (C. n. erythrotis), (†) (C .n. subflavescens).
  2. Väike-maooripapagoi Yellow-fronted Parakeet Cyanoramphus auriceps 23 cm CITES II
    Uus-Meremaal säilinud.
  3. Chathami maooripapagoi (Chatham Parakeet) Cyanoramphus forbesi CITES I
    Arvatakse eraldiseisvaks liigiks, osad ühingud liigitavad väike-maooripapagoi alamliikide hulka, sel juhul (C. a. forbesi). Uus-Meremaal säilinud.
  4. Pöögi-maooripapagoi (Malherbe’s Parakeet) Cyanoramphus malherbi 20 cm CITES II
    Uus-Meremaal säilinud.
  5. Nurmikapapagoi (Antipodes Parakeet) Cyanoramphus unicolor 30 cm CITES II
    Uus-Meremaal säilinud.
  6. Raiatea papagoi (†) (Raiatea Parakeet) Cyanoramphus ulietanus
    Polüneesias välja surnud.
  7. Tahiti papagoi (†) (Black-fronted Parakeet) Cyanoramphus zealandicus
    Polüneesias välja surnud.

Suur-maooripapagoi kirjeldus ja elu looduses.

C. novaezelandiae on punase otsaesisega kakariki, keda inimesed peavad lemmiklinnuna. Eesti keeles kutsutakse teda ka suur-maooripapagoi. Inglise keeles paljude nimetuste seas red crowned parakeet.  Samuti on lemmiklinnuna levinud Cyanoramphus auriceps ehk väike maooripapagoi. Tema otsaesine on kollane, punase vöödiga üle nina.

Suur-maooripapagoi võib looduses asustada mitmeid elupaiku Uus-meremaal ja seda ümbritsevatel saartel. Ta elutseb metsades, põõsastes ja muruga kaetud avamaal. Moodustavad väikseid parvi. Kaaslase valivad terveks eluks. Toiduotsingutel võivad suur-maooripapagoid lennata üle avaookeani u. 100 km teisele saarele.

Suur-maooripapagoi on keskmise suurusega, u. 25-28cm pikk. Kaal 70-80g. Vangistuses võivad elada keskmiselt 10 aastat, kuid hea hoolitsuse korral isegi üle 20 aasta.

Looduslik värv on roheline. Suur-maooripapagoi otsaesine on punane. Punase vöödiga üle silmade. Nende silmaiirised on samuti punased. Tiibade lennusuled on lillakas-sinised. Kummagi tiiva all alaseljal asetseb punane laik. Tiibade siseküljel üle lennusulgede jookseb kollane triip. Noka värv on sinakas-hall, musta otsaga. Kakarikidel on pikk lai saba ja pikad jalad. Jalgu kasutatakse muuhulgas suuremate toidupalade kinni hoidmisel. Liigub enamasti hüpeldes. Isastel on emastega võrreldes kogukam keha, pikem ja laiem nokk, suurem pea, valjem hääl. Kollane triip tiiva siseküljel on täiskasvanud isaslindudel tavaliselt katkendlik või heledam kui emastel. Isased on rahulikumad kui emased ja osavamad matkima inimkõnet.

Suur-maooripapagoi lemmiklinnuna.

Aktiiusvs. Maoori-papagoi on pidevalt liikvel. Ta võib joosta puuris mööda võret üles ja alla, noka abita. Kakariki aktiivsusega tuleb arvestada ja muretseda suur puur. Kuid ükski puur ,kui see pole just lindla, ei ole suuruse poolest kakarikile sobiv. Talle tuleb võimaldada iga päev vabalt toas ringi askeldamist vähemalt 3h. Selle aja võib päeva peale ära jagada. Kui maooripapagoi ei saa piisavalt vabadust, muutub ta agressiivseks. Agressiivsust on võimalik kontrolli alla saada, kui arvestada tema vajadustega. Agressiivsus võib esile kerkida ka teatud perioodidel, kus hormoonide tase on tõusnud. Hormoone toodetakse öösel, pärastlõunal on papagoi rahulikum. Kui kakariki hammustab, ei tohi kätt ära tõmmata. Muidu hammustab ta teinekord rohkem. Kakarikid võivad väga valusasti hammustada ning neil on hea mälu.

Uudishimu. Kakariki ei ole väga pelglik lind. Tema uudishimu on selleks liiga suur. Uudishimu muudab maooripapagoi andestavaks. Negatiivne kogemus jääb uudishimu varju. Isegi vanema linnu saab kergesti taltsaks. Siiski ei ole ta selline käelind nagu nt. nümfkakaduu. Kakariki tuleb ja uurib, proovib nokaga, puutub oma pikkade varvastega inimest ja läheb jälle kaugemale. Või lendab mõneks sekundiks inimese käele, õlale ning ruttab taas minema. Eriti isastele ei meeldi füüsiline kontakt inimesega. Emased on veidi leplikumad. Kui kakarikit on üsna noore linnuna käel istuma harjutatud, siis püsib ta seal kauem.

Mängulisus. Kuna suur-maooripapagoid on mängulised linnud, kes armastavad väljakutseid, tuleks neile pakkuda erinevaid mänguasju. Hea oleks õppida ise mänguasju valmistama, mida siis ka tihti vahetada, sest kakarikid tüdinevad kiiresti. Maooripapagoid kasutavad oma pikki jalgu, et huvitavaid asju lähemale tõmmata ja uurida, kombata. Kakariki ei ole suuri purustusi tekitav lind. Mööblit ja tapeeti ta üldiselt ei näri. Siiski tuleks meeles hoida, et kakariki võib raamatuid ja ajalehti purustada. See ei ole soovitav, kuna need sisaldavad mürgist trükivärvi. Nende asemel võib närimiseks ja mängimiseks pakkuda ohutut paberit, nt. wc paber.

Hääl. Kakariki pole lärmakas lind. Hääl on keskmise tugevusega ja ei ole kile. Mõnikord võib ta siiski päris valjusti kädistada. Eriti hommikuti. Kui kakariki on avastusretkel, kommenteerib ta tihti oma tegemisi. Jutustab omaette tasakesi. Heaolu ja lõõgastuse tundemärk on noka krigistamine. Eriti peale pesemas käimise ja enne uinakut.

Sallivus teiste liikide vastu. Kakariki on salliv ja ei ründa teisi liike. Kuid kakarikide aktiivsus võib teisi liike häirida. Teiste liikidega koos pidades on kindlasti vaja arvestada piisavalt suure puuriga. Sõbralik on kakariki väljaspool pesitsusperioodi. Pesitsusperioodil pesa kaitstes võib ta väiksemaid linde isegi tappa.

Eripära. On tundlikud omanike tunnetele.

Tervis.

Unevajadus. Kakariki muudab pahuraks liiga lühikeseks jäänud uni. Maooripapagoi vajab u. 12 tundi segamatut uneaega, suvel natuke vähem. Lisaks tehakse vähemalt 2 uinakut päevas. Hea oleks ööseks puur katta valgust mitte läbilaskva riidega. Puuri katmisega tuleks olla ettevaatlik, sest linnule peab jääma piisav õhuvaru ning suvel võib katte all liiga palavaks minna. Eesti talved on pikad ja pimedad. Seepärast on vaja kunslikult talvepäevi pikendada, andes kakarikidele lisavalgust. On olemas spetsiaalsed lindudele mõeldud lambid.

Tiibade kärpimine. Mõnikord müüakse kärbitud lennusulgedega, lennuvõimetuks muudetud kakarikisid. Kui kakariki pole mitte kunagi saanud lennata ehk tema lennusuled on kärbitud enne, kui ta esimest korda noorlinnuna lendamist proovis, siis ei oska ta sellepärast kurb olla. Kui ta aga on saanud kasvõi korra lennata ja seejärel muudetakse lennuvõimetuks, võib lind langeda sügavasse stressi ja isegi surra kurvastusest. Kärbitud sulgedega lind ei muutu sõbralikumaks, hoopis vastupidi. Kuna maooripapagoi ei saa vajadusel ära lennata, tunneb ta rohkem hirmu ja ebakindlust. Lisaks võib juhtuda temaga rohkem õnnetusi kukkumise tagajärjel. Kärpimisel pole ka mõtet, sest kakarikid on sama osavad jooksjad, kui lendajad. Valesti kärbitud lennusuled tekitavad vaevusi. Lind hakkab poolikuid sulerootsusi närima. Paljud inimesed kes on sellise linnu endale saanud, lasevad nende lennusulgedel tagasi kasvada või veterinaari juures kärbitud sulgedele pikendused panna. Uued suled kasvavad kärbitud sulgede asemele aeglaselt tagasi. https://www.beautyofbirds.com/wingclipping.html

Sulestik. Suur-maooripapagoi eripäraks on sulekõõma puudumine. Kakarikid armastavad supelda. Väga tähtis on neile seda aastaringselt võimaldada. Suvel iga päev ja talvel isegi jahedate ilmadega ülepäeviti. Sobib madalate äärtega, lauge kauss. Vesi peab kausis olema jahe, mitte soe ega ka mitte jäine. Soe vesi rikub sulestikku ja jäises vees võib lind ennast ära külmetada. Liiga kuumal suvel tohib siiski jahedasse vette paar jääkuubikut panna. Sobiv veetase kausis on kakarikile poole jalani. Supeldes pritsivad nad tiibadega vett päris kaugele. Märjal kakarikil on raskem lennata ja ta kuivab kaua. Kakarikid nagu enamik linde määrivad oma sulgedele rasvataolist sekreeti, et hoida sulestikku niiskuse eest. Seda ainet saavad nad keha tagaosast päranipualal asuvast rasvanäärmest. Päranipunääre on väike mügarik sabajuurel. Lisaks eeltoodud sulehooldusele, kasutab maooripapagoi ka nö. aroomivanne. St., et ta hõõrub oma sulgedele aromaatsete taimede või viljade mahla. Hammustab taimest tükikese, purustab noka vahel ning hõõrub mahla sulgedele. Võimalik, et selline käitumine aitab hoida sulestikust parasiite eemal. Aromaatsetest taimedest-viljadest sobivad nt.  tsitrusviljad (mandariin, greip, apelsiin, sidrun), vaarika viljad, okaspuud (kuusk, mänd, lehis nii oksad kui ka käbid). Tuleb vaadata, et okste ja käbide küljes vaiku ei ole. Pajuoksad, kummel, till, petersell (natukene, sest suured kogused on mürgised), lavendel, rosmariin, salvei, viinamarjavõrsed, tüümian, basiilik, pune.

Haigused ja hõre sulestik. Kakarikid on vastuvõtlikud seeninfektsioonidele ja bakteritele. Neid võib ohustada aspergilloos, mis on hingamisteede haigus. Mõnedel lindudel võib tekkida probleem kaltsiumi omastamisega. Selle tunnuseks on kergesti murduvad luud. Inimeste külmetushaigused nagu gripp või nohu nakkavad ka lindudele. Haigused süvenevad väga kiiresti. Mõnikord hakkab kakariki sulgi kaotama. Hästi on märgata seda näo piirkonnas. Põhjuseks võivad olla sisemised-, välimised parasiidid, halb toit, ühekülgne toit, vitamiinide ja mineraalainete puudus, ebapiisav hügieen, liiga kuiv õhk. Kui linnul pole piisavalt võimalusi oma sulestiku eest hoolitseda, tekivad ka parasiidid. Võimalus puhtas, jahedas vees kümmelda on kohustuslik.

Nokk ja küünised. Et nokk liiga pikaks ei kasvaks, peaks puuri panema puhtaid oksi. Eriti meeldivad kakarikidele oksad, kus on lehed või marjad küljes. Nokka kulutab ka tihkema puu või aedvilja närimine nt porgand. Krobelise koorega puuoksad, kiviõrred või muust naturaalsest materjalist õrred kulutavad hästi kakarikide kiiresti kasvavaid küüniseid. Üldse ei soovita poes müüdavaid liivapabereid õrte ümber või puuripõhja. Nendel olev peenike liiv nühib linnu tallaaluse naha liiga õhukeseks. Talla alla võivad tekkida aja möödudes mädanevad haavandid.

Ohutus.  Kakarikid ronivad igale poole. Kapi tagused ja kappide sisemused, kanalisatsiooni- ja ventilatsiooniaugud, muud avaused. Prügikastid, pliidi- ja külmkapi tagused. Võivad ronida kingade sisse, padja või teki alla, särgi käisesse. Kakarikidele on oht peale astuda, kuna nad jooksevad väga palju põrandal. Aknad peavad suletud olema või kaetud tugeva võrguga. Mürgised lilled tuleb kakarikide juurest ära viia.  Nad on kiired uksest välja lipsama. Kui kakariksid puuris ei ole, on vaja kindlaks teha, kus nad parasjagu tegutsevad.

Temperatuur. Suur-maooripapagoil on paks ja kohev sulestik. Nad ei armasta väga kuuma temperatuuri. Kakarikid kuumenevad kergesti üle ja saavad nö. kuumastressi. Kuumade ilmadega võivad emaslind ja pojad pesakastis hukkuda, kuna pesakastis tõuseb temperatuur omakorda. Ideaalne temperatuur kakariki jaoks on 17-20 C’ Uus-Meremaal ei lange temperatuur alla 0 C’ ja ei tõuse üle 30 C’. Seal on mõõdukas mereline kliima. Tuuletõmbus teeb kakariki haigeks.

Toitumine.

Looduses toituvad suur-maooripapagoid maapinna lähedal. Nad söövad peaaegu kõike, nii taimset materjali kui ka loomset (teatud määral) . Nende valguvajadus on veidi suurem kui teistel papagoidel. Kakarikide toiduvalik peaks olema mitmekesine. Soovitatakse pakkuda 90% midagi muud, kui seemneid. Suur-maooripapagoid armastavad toitu sorteerida st., et kõigepealt süüakse ära kõige maitsvamad palad.  Suur-maooripapagoi loomuliku käitumise juurde kuulub toidu sees kraapimine. Mõnikord lennutatakse toit mitme meetri kaugusele.

Seemned. Poest võib osta austraalia papagoidele mõeldud seemnesegu, milles on nt. hirss, kanaariseemned, niger, kanep, lina, värvohakas, kaer, päevalilleseemned. Mõningad loomapoes müüdavad seemnesegud sisaldavad liiga palju päevalilleseemneid. Nendega tuleb olla ettevaatlik ja pakkuda vaid jaopärast. Suures koguses päevalilleseemned muudavad kakariki ülekaaluliseks ja tema sulestiku viletsamaks. 2-3 päevalilleseemet päevas anda on normaalne. Idandatud päevalilleseeme on hea, sest sellises seemnes on rasvasisaldus väiksem. Lisaks võib  idandada teisigi sobivaid seemneid nt. mungaoad, tatar, nisu, sinep, kaer, oder.

Puu- ja aedviljad, marjad. Nt. suhkrumais, herned, porgand, chilli, kurk, melon, arbuus, kõrvits, paprika, punane ja valge sõstar, vaarikad, viinamari, maasikas, kirss, murel, pohlad, jõhvikad, mustikad, murakad, õun, pirn, ploom, apelsiin, kiivi, granaatõun. Võib pakkuda kõike, mis ei ole papagoidele mürgine.

Õied ja muud taimed. Kakarikidele võib anda sobivaid lilleõisi ja muid taimi nt. võililleõisi ja lehti, saialilleõisi, tilliõisikut, kummelit, ristikuõisi, viljapuude õisi, lehtsalatit, vesiheina, kapsast, brokolit, viinamarjavõrseid. Kõiki taimi, nende õisi, lehti ja võrseid, mis pole mürgised kakarikile.

Pudrud. Putrusid tuleb keeta veega ja ilma soolata. Putrudele võib lisada nt. naturaalset puuviljamahla või porgandimahla, muna, puuviljatükikesi jne. Putrusid sobib teha tatrast, kaerast, riisist ja muudest sobivatest viljadest. Kiirhelbeid ei soovita, kuna sealt on töötlemise käigus kaduma läinud enamus kasulikke aineid.

Loomne toit. Hea oleks pakkuda suur-maooripapagoile mõnikord munatoitu, jahuusse, vastavaid putukaid, keedetud kanaliha, väikeseid selgrootuid, kuiva koeratoitu jms.

Muu. Kakariki sööb veel pähkleid, papagoide graanuleid. Kättesaadav peaks olema seepialuu, joodi-, mineraal- ja kaltsiumiplokid, purustatud austrite karbid. Väikesed kivikesed ehk puguliiv.

Mürgised ja kahjulikud toidud. Kindlasti ei tohi anda avokaadot, sest see on surmavalt mürgine. Veel on mürgine rabarber, kartulis leiduv solaniin. Suurtes kogustes seller, petersell. Tomat teeb kõhu haigeks nagu ka paprika seemned. Tomati kohta on kirjutatud, et see tekitab papagoidel maohaavandeid. Piim on väga kahjulik. Kahjulikud või mürgised on veel alkohol, šokolaad, suhkur, sool, sibul, küüslauk, seened, soja, kohvis ja tees leiduv koffeiin.

Pesitsus.

Looduses teevad suur-maooripapagoid oma pesa erinevatesse kohtadesse: kaljulõhedesse, puuõõnsusesse, tihedalt pulstunud taimestikku, kuhu viib pikk tunnel. Isegi aukudesse maa sees. Emased munevad 5-9 muna. Isa kaitseb agressiivselt oma pesa. Pesitsetakse  siis, kui on rikkalikult toitu. Kurameeriv isane kasutab emase tähelepanu võitmiseks omapärast plõksimist.

Pesitsemine. Vangistuses sobib keskmistele papagoidele mõeldud pesakast. Pesamaterjaliks kasutada nt. saepuru. Emane valib pesa, sätib selle sisustust, kutsub isase paarituma, muneb munad ja tegeleb haudumisega ise. Isase roll on pesa kaitsta ja emast toita. Kui tibud kooruvad, annab isane toidu emasele ja emane omakorda tibudele.  Hiljem toidab isalind ka tibusid kui need on 10-14 päeva vanad. Kakarikid ei pahanda kui inimene pesakasti kontrollib. Siiski peab olema ettevaatlik, sest mõned linnud on tundlikumad ning võivad pojad tappa. Suur-maooripapagoid on tavaliselt head lapsevanemad.

Hauduma hakkab emane peale teist muna ja teeb seda umbes 23 päeva. Linnupojad kooruvad erinevatel päevadel  vastavalt munemise järjekorrale. Pojad iseseisvuvad umbes 6 nädala vanuselt. 8-9 nädalaselt tuleks pojad vanematest eraldada, sest vanemad muutuvad nende vastu agressiivseks. 4-6 kuu vanused noorlinnud saavad suguküpseks. Pesitsema tohib lubada siiski vähemalt aastavanuseid linde. Noortel suguküpsetel emastel ja isastel tekib teatud periood, kus emaslinnud tunnevad tungi närida ja isased kaitsta oma territooriumi. See on mööduv.

Mutatsioonid. cinnamon ehk kaneel, fallow, lutino, dominantne laiguline, retsessiivne laiguline. Need on mõned mutatsioonid.

Ohud:

  • Pesitsevad linnud peavad olema omaette puuris, sest isane muutub pesitsusajal agressiivseks teiste lindude vastu. Isalind võib tappa pesa läheduses olevaid väiksemaid linde.
  •  Suurt-ja väikest-maooripapagoid ei tohi omavahel paaritada. Tähtis on hoida kahte liiki geneetiliselt puhtana.
  •  On väga ohtlik lubada linde suvel pesitsema kui temperatuurid on kõrged. Emane ja tibud võivad pesakastis surra kuumarabandusse. Üle 30 C´ temperatuur tekitab kakarikidele terviseprobleeme.
  •  Üle kolme pesakonna aastas lubada ei tohi, sest see kurnab emaslindu ning lühendab tema elu.
  •  Emastel on oht hakata munema nagu kanad. Nad munevad siis väikeste pausidega ühe kurna teise järel.
  •  Kõva lärm, liiga tihti pessa piilumine või muu häiriv tegur võib viia vanalinnud nii kaugele, et nad tapavad oma pojad.
  •  Uudishimulikud  tibud, kes veel lennata ei oska võivad pesast kukkudes jalad murda. Pesakasti all peaks olema mingi tasapind.
  •  Iseseisvunud noorlindude suhteid ema-isaga tuleb pidevalt kontrollida, sest vanalinnud võivad neid rünnata. See on normaalne käitumine vanalindude poolt, sest looduses lendavad 8-9 nädala vanused noored oma elu elama.

Kasutatud materjal:

  • http://tipings.com/et/pages/30688
  • http://www.chopmisthill.com/kakarikis
  • http://papagoi.page.tl/kakariki.htm
  • https://en.wikipedia.org/wiki/K%C4%81k%C4%81riki
  • http://www.doc.govt.nz/nature/native-animals/birds/birds-a-z/nz-parakeet-kakariki/
  • http://www.birdchannel.com/bird-species/profiles/red-crowned-kakariki-2.aspx
  • http://nzbirdsonline.org.nz/species/red-crowned-parakeet
  • http://www.birdsnways.com/wisdom/ww11eiv.htm
  • http://www.pets4homes.co.uk/pet-advice/the-kakariki.html
  • http://kakariki.net/forums.html
  • http://www.takaki1.freeserve.co.uk/indexkak.htm
  • http://www.p-pp.tv/articles/kakariki/
  • http://birdcare.com.au/kakariki.htm
  • http://www.yourparrotcage.com/parrot_newsletter/KAKARIKI_January2009.html
  • https://www.parrotsociety.org.au/articles/new-zealand-parrots-part-2
  • https://www.petinfoclub.com/Birds/Profiles/ParrotsParakeets/Red-fronted_kakariki.aspx
  • https://www.beautyofbirds.com/kakarikis.htm
  • http://www.parrotletaviary.com/kakariki-parrots.html
  • http://www.teara.govt.nz/en/photograph/12177/kakariki
  • https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ranipun%C3%A4%C3%A4re
  • http://sulepallid.jimdo.com/2014a/veebruar/
  • http://papagoimaja.forum.co.ee/
  • http://termin.eki.ee/mt/esterm/concept.asp?conceptID=45567&term=suur-maooripapagoi
  • http://users.skynet.be/kakariki/wild_type.htm
  • http://www.birdlife.org/datazone/sowbsearchresults.php?a=ns&SearchTerms=Cyanoramphus+
  • http://www.eoy.ee/birdnames/
  • http://www.kriso.ee/parrots-world-db-9780691142852.html lk. 140-143.